Kuvatud on postitused sildiga Kalju. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Kalju. Kuva kõik postitused

10.12.12

Kalju kogudus





Rõõm on olla Kalju pere liige.






ja Kalju bändi esituses laul "Täht meil valgustab teed"
http://www.youtube.com/watch?v=0RXS_wlTGMU&feature=g-crec-u
võin seda laulu lausa mitu korda järjest kuulata







01.12.12

21.11.12

Checklist

Ma pole kunagi valmistanud "viimaste soovide nimekirja" ehk siis nimekirja tegudest, mida tahaksin oma elu jooksul teha. Ju ma siis pole eriti ambitsioonikas. Kuid seda toredam on leida hetki, kus mõtled, et ohh, ma poleks tulnudki selle peale, et seda võiksin kunagi (veel eriti lähitulevikus) teha. Mul oli alles selline hetk paar päeva tagasi, 18ndal novembril. Ning otsustasin selle siia, oma blogisse, talletada.

Laupäeval, 17ndal novembril sõitsime Kalju noortetööd tegevate noortega Laitsesse, et veeta seal koos aega, analüüsida noortetööd. Sinna jõudes saime aga selle koguduse pastorilt teada, et nad tahavad, et viiksime kogu teenistuse pühapäeval ise läbi. Teadsime, et teeme muusikat ja ehk veel mõned tunnistused, aga et kõike... Selle lõpptulemusena sain ma esimest korda:
* jutlustada ühepäevase etteteatamisega
* jutlustada koguduses pühapäevasel teenistusel
* jutlustada kahekesi, mis eelnevalt ka kahekesi ette valmistatud


Mulle meeldis!

15.09.12

Kalju noored ON normaalsed

Lühikokkuvõte noortekast 14.09.2012.




Pühendusega Annikale!

*** Läbi WLMM raskuste tehtud.

17.08.12

KNL 2012

Kalju noortelaager 2012 oli minu jaoks eriline, sest:

* ületas minu ootusi
* jutlustasin esimest korda elus - väga hea kogemus
* sain endale esimest korda omaealisi sõpru Rootsimaalt

Kokkuvõttes: Mulle meeldis!



* Tegin väikese video laagrist. Minu esimene pmt täiesti üksinda valmistatud video. Esimesed korrad on alati head ja vajalikud, lootuses, et järgmine kord saab paremini.
** Lisaks minu tehtud piltidele on mõned pildid videos laenatud Raitilt ja Hellikalt.

05.06.12

04.06 Suuuuuur pidu

Rahvast tuli suurele peole päris palju kokku.
Eriti suur rõõm oli näha üle pika aja Mariiet. Ta on tõeline silmarõõm.
Ürituse peakorraldaja oli Ain.





Põhitegevus oli loomulikult korvi viskamine.







Ning polnud oluline, kas sa oled järjekorras esimene või viimane.


 * Kogu ürituse pildid asuvad siin.

** 2012st tõotab tulla tõesti üks suur armastuse aasta. Mulle meeldib.

30.05.12

Ainult tüdrukutele kodugrupp

Eile oli meie noorte tüdrukute (14-15a) kodugrupi selle hooaja viimane kokkusaamine. 

Hakkasime koos käima üle nädala Teresa (Lahesalude) juures oktoobrist (2011) alates. Väga mitmed tüdrukud on sellest läbi käinud ning alati on lõbus ja hea aeg olnud, kuid ikkagi tekkis hetki, kui mõtlesin, kas on mõtet seda korraldada, kui see ikkagi ei ole päris see, mis on minu ootused sellele. Selle aasta alguses sain aga julgustatud ühel meie kodugrupijuhtide koosolekul ning otsustasin, et ei anna alla. Jumal õnnistas seda otsust ning pärast seda on kodugrupid toimunud regulaarsemalt kui varem, iga kord on rohkem inimesi olnud kohal kui varem ning kohal käivad samad inimesed, mitte iga kord erinevad nagu varem.

Tahan Sind julgustada! Elus satume me tihti olukordadesse, mis pole sellised nagu tahaksime. Kuid need raskused (ürituste, kodugruppide korraldamisel kui ka nt suhetes lähedaste ja Jumalaga) on ületamiseks. See teeb Sind tugevamaks ja tulemus on kindlasti parem kui et oleksid alla andnud.

Vasakult: Maria, Janika, Gloria, mina, Teresa ja Hellika

NB: Pildid võtsin Hellika fotokast.

21.01.11

Hoolitsev Jumal

Täna oli hea ja õnnistatud noortekas. Siim tunnistas jällegi, seda on alati nii rõõm näha. Noortekas sai läbi, chill ja koristamine algas. Kuidagi juhtus jällegi nii, et mina olin see, kes tolmu imes ehk siis olin viimane, kes noortetoast lahkus. Selle aja peale olid kõik juba Kaljust lahkunud ning allesjäänud olid minemas Dani autoga koju.
Nagu enamik teist teab, siis olen viimasel ajal natuke pidanud võitlema üksindusega seoses sellega, et peaaegu kõik mu lähedased on Tallinnast ära läinud ja mul endal pole aega, et luua uusi lähedasi suhteid. Nii et ka seekordne Kaljust lahkumine tahtis meelde tuletada seda üksindustunnet. Kuid kui see üksindustunne tahtis juba mu südamesse pesa hakata punuma, otsustasin, et ei, ma ei ole kurb, tänane õhtu oli nii rõõmustav ja mõtlesin minna proovida õnne buss 3ga kojuminemist. Jõudsin peatusesse ja seal oli ootamas Maarja ning vähem kui minuti pärast tuli juba ka buss. Ning teate, kuigi see võib tunduda pisikese asjana, tundsin ma selle läbi, kuidas Jumal kandis minu eest hoolt - ma ei pidanud üksinda koju minema. See on tõeliselt hea tunne, kui tean, et Jumal kannab mind oma peopesa peal.

Kui koju jõudsin, olid vanemad juba magama minemas. Kallistasin neid. Nemad armastavad mind tingimusteta ning mina neid samuti.

Tehes arvutis windows media playeri lahti, hakkas mängima järgmine tasuta saadud lugudest. See just kinnitas seda, millest olin mõtelnud.




Armastusega,
Mai

16.10.10

Noortekas

Täna sain jälle Kaljus noortekal käia. See oli väga hea, minu tagasihoidlik arvamus. Külas olid Anthony ja Anre VRV-st. Lõppes alles pärast 21.00 ametlik osa ja ära saime 22.30. U 37 inimest oli.

Aga, mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...
Kui noortekas hakkas lõppema, siis tegin lõpupalve ja nägin, et Helina tahab veel sõna võtta ja siis Mari küsis ka veel, et tahab tunnistada. Kui nad rääkisid ära, siis küsisin veel paar korda, kas keegi veel tahab tulla, midagi jagada. Ning teate mis... Siimu tuli ja ütles, et ta tahab. See oli nii armsalt vägev. Päriselt, ta nii kallis mulle ja nii tore, kui ta alguses ütles, et ta pole kunagi varem seda teinud ja vabandage, kui midagi valesti teeb.

Jep, nii nii palju on põhjust rõõmustamiseks. :)

18.02.10

.

Lõpetasin just referaadi teemal "Kooliprobleem kui koduprobleemide indikaator". Seal ma kirjutasin palju kasvukeskkonna mõjust isiksuse arengule jne. Ning see pani mõtlema.

Juba väiksest peale, on minu õed olnud üheks mind edasilükkavaks jõuks. Oi kui tihti ma tahtsin koolist poppi teha, aga Mare sai kohe aru ja ei kustutanud enne toa tuld, kui ma üles tõusin ja kooli läksin. Õed ajasid mind ka üles ajaperioodidel, kui ma tahtsin magada selle asemel, et minna Liivalaia teenistusele pärast Kaljut. Õed vestlesid minuga tundide kaupa, kui panid tähele, et olen liiga tujukas või pahur. Loomulikult on suur osa minu kasvatamisest ka vanematel, aga kui ma praegu järele mõtlen, siis ma ei kujutaks ettegi, milline inimene ja milliste harjumustega ma oleksin, kui mul poleks olnud vanemaid õdesid.
Teisipäeval rääkis Triin kodugrupis, kuidas ta Iirist peab kooli ajama. Seda oli nii hea kuulata. Tegi mind lausa natuke kadedaks. Sest mul ei ole enam kedagi, kes vaataks, et ma ikka teen seda, mis mulle endale on parim. Viimane aasta ongi olnud selle poolest teistsugune aasta. Nii palju inimesi on läinud minu juurest pigem kaugemale, aga nende ülesandeid ei ole tulnud uued inimesed täitma. Minu jaoks on see aasta olnud nagu paus, seisak.
Terve tänane päev oli minu jaoks nagu üks paus. Mul sai otsa ennast edasilükkav energia. Ma läksin noortetiimi koosolekule, kuid peas oli tühjus. Mul polnud halb tuju, mul polnud midagi halba juhtunud, lihtsalt tühjus. See tunne ei meeldinud mulle.