Inglite armee Jumal

Laul, mida ma olen viimasel ajal palju kuulanud
Chris Tomlin 'Whom Shall I Fear (God of Angel Armies)'
Album 'Burning Lights'
Hetkel asub Billboardil 'kristlike' laulude tabelis 6ndal kohal.

2012 jõulukingitus

Mäletan, kui aasta tagasi istusime sõpradega koos ja igaüks pidi rääkima, kuidas tal läheb. Rääkisin, et mul läheb mitte kergelt. Olin alles paar kuud uuel töökohal olnud - Tallinna Lastekodus sotsiaaltöötaja abina. Mul oli raske mõista, kuidas mul ei jätku armastust nende laste ja noorte vastu. Vabanduse leidsin sellest, et teadsin, et lihtsam ongi, kui sa oma tööd ei sega armastusega, sest muidu võib juhtuda, et tuled töölt koju ja lihtsalt nutad. Aga ma tean, et ma ei ole selline, kes niisama lihtsalt teeb oma südame kõvaks. Seetõttu läksin juunikuu alguses eestpalvele, et Jumal kingiks mulle Tema armastust.

Ma ei saa öelda, et aasta tagasi oleks midagi otseselt halvasti olnud - töötajad on kõik toredad ja tööga sain hästi hakkama, kuid võrreldes praegusega on toimunud vähemalt üheksakümne kraadine pööre. Töötan nüüd püsivalt sotsiaaltöötajana ühes peres, kus on viis imearmast tüdrukut. Mulle meeldib tööl olla ja ma ei näe neis lastes enam puudest tulenevaid raskusi, vaid seda, kui erilised nad on.

Just jõuluajal tahavad inimesed teha heategusid - teha annetus puudustkannatavatele peredele, viia kommi lastekodusse jmt, mis on iseenesest hea, kuid see on vaid üks hetk, mis kaob üsna ruttu ja jääb ootama uusi jõule. Tihtipeale isegi ei mõtelda läbi oma heategu, sest tegelikkuses ei teata abivajajatest eriti midagi. Nii tihti tullakse lastekodu ukse taha ja tuuakse kaasa suured kotitäied riideid. Riided, mida enam ei taheta, mis on kulunud ja mis ma siis ise toimetan hiljem prügikastini. Ma tõesti ei taha halvustada inimesi, kes üritavad, kes tahavad teha head, kuid tänu sellele olen ma mõistnud, kui vedanud mul on. Ma ei saa enam nimetada oma tööd tööks - see on osa mu elust. Ma ei pea enam otsima neid hea tunde hetki - need leiavad mind ise.

Minu Balchyoca 2012

Balchyoca oli minu jaoks küll lühim, aga ma ei saa öelda, et ka vähim. Siin mõned killukesed minu 2,5 päevast, mis veetsin seal.

Kolmel õhtul tegi Jaime tüdrukutele devosid, millest kahel sain osaleda. Igal õhtul jagas ta ühte tarka mõtet, mida oli kuulnud oma emalt.

* Alati vaata lahkudes, et koht oleks parem kui enne!

* Ära unusta kes/kelle oma Sa oled!

* Jumal saab juhtida ainult liikuvat objekti!

Eriti meeldis mulle viimane punkt ning võib-olla ka seetõttu otsustasin ma neljapäeval, kui lugesin e-mailist, et mind tahetakse Kalju noortelaagrisse kõnelema, et ütlen jah, kuigi ma pole varem kõnelenud. Ma ei taha seista paigal ning peita ennast oma hirmude taha.

** Täitsin oma väikese eesmärgi saada tuttavaks kõigi eestlastest tüdrukutega ja õppida ära nende nimed. Nimelt oli peale minu oma cabini lausa 3 Tartu tüdrukute cabinit.

*** Freedom!

**** Viimaseks tahan kiita Annat, kes oli väga tubli laagri peakorraldaja. Olen väga õnnelik, et ta hakkas minuga samas kodugrupis käima ning tänu sellele olen teda paremini tundma õppinud.

PS: Kuuendana oli meie cabinis veel 14-aastane Naomi Kanadast.

Ainult tüdrukutele kodugrupp

Eile oli meie noorte tüdrukute (14-15a) kodugrupi selle hooaja viimane kokkusaamine. 

Hakkasime koos käima üle nädala Teresa (Lahesalude) juures oktoobrist (2011) alates. Väga mitmed tüdrukud on sellest läbi käinud ning alati on lõbus ja hea aeg olnud, kuid ikkagi tekkis hetki, kui mõtlesin, kas on mõtet seda korraldada, kui see ikkagi ei ole päris see, mis on minu ootused sellele. Selle aasta alguses sain aga julgustatud ühel meie kodugrupijuhtide koosolekul ning otsustasin, et ei anna alla. Jumal õnnistas seda otsust ning pärast seda on kodugrupid toimunud regulaarsemalt kui varem, iga kord on rohkem inimesi olnud kohal kui varem ning kohal käivad samad inimesed, mitte iga kord erinevad nagu varem.

Tahan Sind julgustada! Elus satume me tihti olukordadesse, mis pole sellised nagu tahaksime. Kuid need raskused (ürituste, kodugruppide korraldamisel kui ka nt suhetes lähedaste ja Jumalaga) on ületamiseks. See teeb Sind tugevamaks ja tulemus on kindlasti parem kui et oleksid alla andnud.

Vasakult: Maria, Janika, Gloria, mina, Teresa ja Hellika

NB: Pildid võtsin Hellika fotokast.

Hoolitsev Jumal

Täna oli hea ja õnnistatud noortekas. Siim tunnistas jällegi, seda on alati nii rõõm näha. Noortekas sai läbi, chill ja koristamine algas. Kuidagi juhtus jällegi nii, et mina olin see, kes tolmu imes ehk siis olin viimane, kes noortetoast lahkus. Selle aja peale olid kõik juba Kaljust lahkunud ning allesjäänud olid minemas Dani autoga koju.
Nagu enamik teist teab, siis olen viimasel ajal natuke pidanud võitlema üksindusega seoses sellega, et peaaegu kõik mu lähedased on Tallinnast ära läinud ja mul endal pole aega, et luua uusi lähedasi suhteid. Nii et ka seekordne Kaljust lahkumine tahtis meelde tuletada seda üksindustunnet. Kuid kui see üksindustunne tahtis juba mu südamesse pesa hakata punuma, otsustasin, et ei, ma ei ole kurb, tänane õhtu oli nii rõõmustav ja mõtlesin minna proovida õnne buss 3ga kojuminemist. Jõudsin peatusesse ja seal oli ootamas Maarja ning vähem kui minuti pärast tuli juba ka buss. Ning teate, kuigi see võib tunduda pisikese asjana, tundsin ma selle läbi, kuidas Jumal kandis minu eest hoolt - ma ei pidanud üksinda koju minema. See on tõeliselt hea tunne, kui tean, et Jumal kannab mind oma peopesa peal.

Kui koju jõudsin, olid vanemad juba magama minemas. Kallistasin neid. Nemad armastavad mind tingimusteta ning mina neid samuti.

Tehes arvutis windows media playeri lahti, hakkas mängima järgmine tasuta saadud lugudest. See just kinnitas seda, millest olin mõtelnud.




Armastusega,
Mai

Teate...

... Mari ütles mulle täna, et ma võiksin ikka tihedamini postitada, niisiis teengi nüüd seda.

Mõtlesin täna koju tulles ühte mõtteviisi.

Eile oli mul väga pikk päev. Eelmine nädalavahetus olin just reede-laupäev-pühapäev kõik päevad 12h tööl olnud. Pühapäeva õhtul koju jõudes hakkasin koolitöid tegema, mis olid viimased nimekirjas. Lõpetasin nendega natuke enne 5 hommikul. Järelikult sain üsna vähe öösel magada, kuna 8.30 pidin juba üles tõusma, et hakata Kaljusse laste linnalaagrisse minema. See lõppes kell 3 ära, aga kuna kell 5 hakkas Olevistes juba uus koosolek, siis otsustasime Triinuga see ajavahemik väikese chilliga täita. Pärast koosolekut sõitsin Lahesalude juurde, kus sain olla u 20 minutit. Sealt sõitsin Toomas Vardja ja Karolinaga Lootuse tänavale Nõmmel, kus toimus üle Tallina noortejuhtide koosviibimine. Sealt otsustasin ma kell 21.30 ära tulla ja jalutasin sealt 15 minutit uuesti Lahesalude juurde. Sealt jõudsin omakorda koju natuke 11 läbi. Järgmine päev hakkas aga kell 9 hommikul juba uus koosolek eekbliidu majas...

Hea päev oli. Pikk päev oli. Aga mille järgi ma kindlalt tean, et see oli just selline eriliselt õnnistatud päev, oli see 15 minutiline jalutuskäik. Üksinda olles, sellel hingetõmbamis hetkel, tundsin ma enim, et ma olen nii väga õnnistatud ja et Jumal on minuga. Sellistel hetkedel vaatan iga puulehekest imetluse ja tänuga. Jäin mitu korda seismagi, et vaadata ligemalt põõsa peal olevaid õisi või katsuda kätega puulehti.

Iga selline hetk on nauding, kui oskan näha, märgata, tunda, kuulata kõike seda, mis Jumal on MEILE kinkinud.

.

Täna hakkas minuga msn-s rääkima inimene, kellega ma pole ligi pool aastat rääkinud. Küsis, kuidas mul läheb. Ma küsisin kuidas tal läheb. Küsisin kas midagi mureks. Ja ta vastas...

... et ta on Jumalast kaugele läinud. Et ta leidis sõbra, kes tutvustanud talle uusi raamatuid, vaatenurki elule.

Kutsusin teda laupäevaks Kaljusse, homme õhtul kokku saama, järgmisel reedel noortekale. Kuid ei saanud või ei tahtnud ta kokku saada. Vastas vaid...

...aga ma kardan, et ei tule enam Jumala juurde nii tagasi. Lihtsalt ma teen asju, mis mulle meeldivad ja mul iga päev nii positiivne. Täna lihtsalt hakkasin mõtlema jälle kõige üle.



Palvetan!

Uus lemmik!

Ei ole vaja ära ehmatada, eks Casting Crowns on ikka mu lemmik, aga...

Kuna minul ja Triinul on plaan teha üks video lähitulevikus, siis hakkasin oma (ja Taneli) plaate kuulama ja sõnu lugema. Tavaliselt ma eriti tähelepanelikult ei kuula sõnu kui ma just bussiga ei sõida. Ning seetõttu sain täna lauludest palju häid sõnumeid. Kuid üks artist jäi mulle eriti meelde.

Üks põhipõhjustest, miks mulle Casting Crowns on meeldinud, on see, et mitmed nende laulud on väga otsekohese ja mõnikord ka karmi sõnumiga. Brian "Head" Welch, endine Korni liige, ületab aga Casting Crownsi laulusõnumeid karmuselt lausa mitmekordselt. Eks üks põhipõhjuseid on kindlasti, et ta lihtsalt on nii madalal ära käinud, et ta tahab eriti jõuda just nendeni, kes on samas olukorras, kus temagi on olnud, ja vajavad suurt raputust. Ka tema muusika on raputav. Tavaliselt ma nii karmi muusikat ei kuula, aga need on lihtsalt liiga hea sõnumiga, et paneb kuulama.

Mõned lõigud:

*Flush*
Look at my face I'm all sucked up. I think I'll sleep all day.
I get the spins when my eyes are shut. I hate feeling this way. Flush!
All the puke I'm throwing up! In the toilet this sucks!
Not a part of growing up! Only spoils something.

Life is too boring! Same old story, get drunk, throw up, sleep all day.
I am something, I'm not nothing! I cant let myself decay!


*Re-Bel*

Lapsed laulavad: Mom and dad are not happy they fight every night

They can't even get through just one day without a fight

Mom and dad don't notice me they work six days a week
Sundays we all go to church but we don't even speak

Rebel! Rebel!
Your parents have failed you and I'm here to tell you
Rebel! Rebel!
The world has abused you and I'm here to choose you


*Money*
You got what you want, but it won't get you far
Was it what you thought? You forgot who you are
Your wife has left you and you don't see your kid
Now get on your knees. You know who your god is

Your god is money, so bow down to it
You act so funny, just look at yourself
You've lost your family, your friends all use you
You can't buy happiness so, get down on your knees
Bow down

Look at yourself. Your ticket to hell was free
To everyone else. You look like your livin a dream

Addictions have left you in your own gutter
You can't buy your way out of this hell on earth
If you don't get a grip you will soon be dead
Now get on your knees you know who your God is




Minu jaoks on see järjekordne tõestus, et Jumal räägib meiega nii erinevatel viisidel. Paljudele meist enamasti piisab, kui kui kuulda Jumala sõnumit läbi baptistist pastori, Casting Crownsi või Cindy Morgani. Kuid hetkel ma tunnen, et meie kogudus vajab mõnes mõttes just suurt raputust, nagu teeb B. "Head" W.

.

Lõpetasin just referaadi teemal "Kooliprobleem kui koduprobleemide indikaator". Seal ma kirjutasin palju kasvukeskkonna mõjust isiksuse arengule jne. Ning see pani mõtlema.

Juba väiksest peale, on minu õed olnud üheks mind edasilükkavaks jõuks. Oi kui tihti ma tahtsin koolist poppi teha, aga Mare sai kohe aru ja ei kustutanud enne toa tuld, kui ma üles tõusin ja kooli läksin. Õed ajasid mind ka üles ajaperioodidel, kui ma tahtsin magada selle asemel, et minna Liivalaia teenistusele pärast Kaljut. Õed vestlesid minuga tundide kaupa, kui panid tähele, et olen liiga tujukas või pahur. Loomulikult on suur osa minu kasvatamisest ka vanematel, aga kui ma praegu järele mõtlen, siis ma ei kujutaks ettegi, milline inimene ja milliste harjumustega ma oleksin, kui mul poleks olnud vanemaid õdesid.
Teisipäeval rääkis Triin kodugrupis, kuidas ta Iirist peab kooli ajama. Seda oli nii hea kuulata. Tegi mind lausa natuke kadedaks. Sest mul ei ole enam kedagi, kes vaataks, et ma ikka teen seda, mis mulle endale on parim. Viimane aasta ongi olnud selle poolest teistsugune aasta. Nii palju inimesi on läinud minu juurest pigem kaugemale, aga nende ülesandeid ei ole tulnud uued inimesed täitma. Minu jaoks on see aasta olnud nagu paus, seisak.
Terve tänane päev oli minu jaoks nagu üks paus. Mul sai otsa ennast edasilükkav energia. Ma läksin noortetiimi koosolekule, kuid peas oli tühjus. Mul polnud halb tuju, mul polnud midagi halba juhtunud, lihtsalt tühjus. See tunne ei meeldinud mulle.