Maipõrnika reis

... ehk kuidas maipõrnikas endale nime sai


Sünnipäeva kingitus väga andekalt Janikalt.

Haigla elu

Operatsioon on tehtud. Magama pandi mind u kell 11:45 ja üles ärkasin u 14:55. Ärgates oli väga valus ja meeletu janu, kuid siis tehti süst ning hiljem palatis olles anti veel tablette ka lisaks, nii et nüüd on juba talutav valu.

Arsti pole ma pärast operatsiooni näinud, aga hommikul ütles, et saan kas homme või esmaspäeval välja. Arstil on väga kiire. Eks siis näis, aga halb uudis on see, et külalised ei tohi käia. Hea uudis aga, et olen üksikpalatis, mulle meeldib. Algul üks õde tahtis panna ühispalatisse, aga kuna ta mitu korda käis ära sel ajal kui mind vastu võeti, siis tuli teine õde ja tema otsustas mind saata üksikusse.

Üsna varsti pärast opi sain ka endale ortoosi jala ümber, mille eest pidin tasuma 32euri. Pean seda hiiglast kandma 6 nädalat, aga see on parem kui kips - hetkel on võimalik sellega 30 kraadi jalga painutada, kuid ma ei tee seda, sest jalga on väga valus liigutada.

Avastasin ka seda, et haiglatoit ei ole üldse halb, pigem on viga selles, et isu puudub.


Nii palju siis minu esimesest haiglakogemusest.

Inglite armee Jumal

Laul, mida ma olen viimasel ajal palju kuulanud
Chris Tomlin 'Whom Shall I Fear (God of Angel Armies)'
Album 'Burning Lights'
Hetkel asub Billboardil 'kristlike' laulude tabelis 6ndal kohal.

Arstide keel

Magnetresonantstomograafia uuring ühe mähisega paremast põlveliigesest

Lateraalsel femuris > tibias on luuturse alad. Femuril lisaks lateraalsel luu kontuuri konkaavsus, tõenäoliselt on tegemist impressioonmurruga.
Patella on FP liigeses nihkunud lateraalsele; hajusalt vähest luuturset on ka patella mediaalses servas.
Patellakõhre signaal on ebaühtlane, enam lateraalsel fassetil, kus on ka mõningane kõhre kontuuri ebatasasus.
Liigeseõõnes on vedeliku hulk veidi rohkenenud.
Meniskite signaalid ja konfiguratsioon iseärasusteta.
Lig. patella'e iseärasusteta. Pisut ebaühtlase signaaliga on patella mediaalne retinaculum (venitus?).

Arvamus: femuri lateraalses kondüülis lateraalsel on väike luu impressioonfraktuur; lisaks luuturse alad (ilmselt kontusioonikolded) lateraalsel tibias ja mediaalsel patellas. Patella subluksatsioon lateraalsele, lisaks samas ka kõhre kahjustus. Patella mediaalse retinaculumi venitus tõenäoline.

Ehk siis pikk jutt lühidalt: mul ongi selline lahtisem põlv (võimalik, et mõlemad põlved), mistõttu see läheb paigast ära. Parandada saab seda opereerides, sest muidu läheb kõhre kahjustus suuremaks ja see ei ole hea.

Ortopeed  Rõivassepa vastuvõtule lähen 23ndal jaanuaril. Operatsioon toimub 1. veebruar. Taastusravi pikkus umbes 2 kuud.

2012 jõulukingitus

Mäletan, kui aasta tagasi istusime sõpradega koos ja igaüks pidi rääkima, kuidas tal läheb. Rääkisin, et mul läheb mitte kergelt. Olin alles paar kuud uuel töökohal olnud - Tallinna Lastekodus sotsiaaltöötaja abina. Mul oli raske mõista, kuidas mul ei jätku armastust nende laste ja noorte vastu. Vabanduse leidsin sellest, et teadsin, et lihtsam ongi, kui sa oma tööd ei sega armastusega, sest muidu võib juhtuda, et tuled töölt koju ja lihtsalt nutad. Aga ma tean, et ma ei ole selline, kes niisama lihtsalt teeb oma südame kõvaks. Seetõttu läksin juunikuu alguses eestpalvele, et Jumal kingiks mulle Tema armastust.

Ma ei saa öelda, et aasta tagasi oleks midagi otseselt halvasti olnud - töötajad on kõik toredad ja tööga sain hästi hakkama, kuid võrreldes praegusega on toimunud vähemalt üheksakümne kraadine pööre. Töötan nüüd püsivalt sotsiaaltöötajana ühes peres, kus on viis imearmast tüdrukut. Mulle meeldib tööl olla ja ma ei näe neis lastes enam puudest tulenevaid raskusi, vaid seda, kui erilised nad on.

Just jõuluajal tahavad inimesed teha heategusid - teha annetus puudustkannatavatele peredele, viia kommi lastekodusse jmt, mis on iseenesest hea, kuid see on vaid üks hetk, mis kaob üsna ruttu ja jääb ootama uusi jõule. Tihtipeale isegi ei mõtelda läbi oma heategu, sest tegelikkuses ei teata abivajajatest eriti midagi. Nii tihti tullakse lastekodu ukse taha ja tuuakse kaasa suured kotitäied riideid. Riided, mida enam ei taheta, mis on kulunud ja mis ma siis ise toimetan hiljem prügikastini. Ma tõesti ei taha halvustada inimesi, kes üritavad, kes tahavad teha head, kuid tänu sellele olen ma mõistnud, kui vedanud mul on. Ma ei saa enam nimetada oma tööd tööks - see on osa mu elust. Ma ei pea enam otsima neid hea tunde hetki - need leiavad mind ise.

See hetk...

... kui oled tund aega bussidega sõitnud, pool tundi Saue vallas ekselnud, saavutanud eesmärgi ning lõpuks leidnud kohviku, kus maha istuda ja hetkeks puhata.

Kalju noortekas 05.10

5ndal oktoobril toimus Kaljus noortekas teemal sõprus.



Noortekas algas võistu laulmisega...



... ning lõppes ka lauldes Kristeni ja Maria eestvedamisel.



* Sellest laulust kujunes ka osaliselt välja tuleva Kalju noorte talvelaagri teema, milleks on 'Palgasõdurid'.

Kalju kogudus

https://picasaweb.google.com/109852696793649158685/091212KaljuTeenistus

Rõõm on olla Kalju pere liige.

ja Kalju bändi esituses laul "Täht meil valgustab teed"
http://www.youtube.com/watch?v=0RXS_wlTGMU&feature=g-crec-u
võin seda laulu lausa mitu korda järjest kuulata

30.11.12

Checklist

Ma pole kunagi valmistanud "viimaste soovide nimekirja" ehk siis nimekirja tegudest, mida tahaksin oma elu jooksul teha. Ju ma siis pole eriti ambitsioonikas. Kuid seda toredam on leida hetki, kus mõtled, et ohh, ma poleks tulnudki selle peale, et seda võiksin kunagi (veel eriti lähitulevikus) teha. Mul oli alles selline hetk paar päeva tagasi, 18ndal novembril. Ning otsustasin selle siia, oma blogisse, talletada.

Laupäeval, 17ndal novembril sõitsime Kalju noortetööd tegevate noortega Laitsesse, et veeta seal koos aega, analüüsida noortetööd. Sinna jõudes saime aga selle koguduse pastorilt teada, et nad tahavad, et viiksime kogu teenistuse pühapäeval ise läbi. Teadsime, et teeme muusikat ja ehk veel mõned tunnistused, aga et kõike... Selle lõpptulemusena sain ma esimest korda:
* jutlustada ühepäevase etteteatamisega
* jutlustada koguduses pühapäevasel teenistusel
* jutlustada kahekesi, mis eelnevalt ka kahekesi ette valmistatud


Mulle meeldis!

Kalju noored ON normaalsed

Lühikokkuvõte noortekast 14.09.2012.




Pühendusega Annikale!

*** Läbi WLMM raskuste tehtud.

Super-isa

Minu isa sai täna 68-aastaseks. Raske uskuda - ta on ju ikka minu jaoks seesama 50-aastane hallipäine (vabandust, isa, valgepäine) mees, kes ta oli, kui olin alles lapsuke - jutukas, tark, vaimukas, terve, tingimusteta armastav...

Veetsin isaga täna aega koos ja esimest korda kogesin, et mu isa vist hakkab vanaks jääma. Ta ütles: "Tahan hakata regulaarselt ujumas käima. Vanus juba selline."

Imetlen oma isa ja loodan, et olen tema vanuses natukenegi sama tubli kui tema. Lootus on, sest emagi täna ütles, et aina enam muutun ma oma isaga sarnasemaks.

* Superkangelane on taotuslikult sidekriipsuga kirjutatud.

See ongi sõprus/ 24.07 Vabaduse väljakul

Mul on sõbrad, kellega saan:


* kokku saada,
teadmata, mida teeme,


* laiselda koos,


* heita pikali avalikus kohas
 ja nad ei vaata mind imelikult,


* vait olla,


* teha koos imelikke pilte


* teha neist pilte ja


* olla mina ise.







* Kallid Triin ja Mare, lõpuks panin pildid üles. Ainult mõnda töötlesin.
https://picasaweb.google.com/109852696793649158685/2407VabaduseValjak?authkey=Gv1sRgCPyezpTU_Mqe_gE

KNL 2012

Kalju noortelaager 2012 oli minu jaoks eriline, sest:

* ületas minu ootusi
* jutlustasin esimest korda elus - väga hea kogemus
* sain endale esimest korda omaealisi sõpru Rootsimaalt

Kokkuvõttes: Mulle meeldis!



* Tegin väikese video laagrist. Minu esimene pmt täiesti üksinda valmistatud video. Esimesed korrad on alati head ja vajalikud, lootuses, et järgmine kord saab paremini.
** Lisaks minu tehtud piltidele on mõned pildid videos laenatud Raitilt ja Hellikalt.

Minu Balchyoca 2012

Balchyoca oli minu jaoks küll lühim, aga ma ei saa öelda, et ka vähim. Siin mõned killukesed minu 2,5 päevast, mis veetsin seal.

Kolmel õhtul tegi Jaime tüdrukutele devosid, millest kahel sain osaleda. Igal õhtul jagas ta ühte tarka mõtet, mida oli kuulnud oma emalt.

* Alati vaata lahkudes, et koht oleks parem kui enne!

* Ära unusta kes/kelle oma Sa oled!

* Jumal saab juhtida ainult liikuvat objekti!

Eriti meeldis mulle viimane punkt ning võib-olla ka seetõttu otsustasin ma neljapäeval, kui lugesin e-mailist, et mind tahetakse Kalju noortelaagrisse kõnelema, et ütlen jah, kuigi ma pole varem kõnelenud. Ma ei taha seista paigal ning peita ennast oma hirmude taha.

** Täitsin oma väikese eesmärgi saada tuttavaks kõigi eestlastest tüdrukutega ja õppida ära nende nimed. Nimelt oli peale minu oma cabini lausa 3 Tartu tüdrukute cabinit.

*** Freedom!

**** Viimaseks tahan kiita Annat, kes oli väga tubli laagri peakorraldaja. Olen väga õnnelik, et ta hakkas minuga samas kodugrupis käima ning tänu sellele olen teda paremini tundma õppinud.

PS: Kuuendana oli meie cabinis veel 14-aastane Naomi Kanadast.

Päästa õnn valla - jaanid

Saabusin Põlmasse juba reede õhtul. Kõik oli nii imekaunis ja soe. Ees olid mind ootamas ema ja vanatädi Veera .










Laupäeva lõunal saabusid ülejäänud jaanilised - isa, Triin ja tema poisssõber Tallinnast, Mare, Helari, Margit, Margus ja Iiris Tartust.









Ning kuigi ilm oli jahe ja vihmane, koos oli hea olla.

* Nüüd olen tagasi Tallinnas, sest homme on mu viimane tööpäev sotsiaaltöötaja abina.

Roosid rohelises kannus

Täna hommikul töölt koju tulles ei oodanud mind ees halvad uudised. Mind ootasid roosid, mis olid hoolikalt asetatud rohelisse kannu - Tanel tahtis mind rõõmustada ja seda ta tegigi. Eriti rõõmustas mind see roheline plastmassist kann, sest nii sain ma aru, et see oli Tanel, kes need lilled tõi.

Kuna ma näen Tanelit alles homme õhtul, siis otsustasin ka mina teda rõõmustada. Valmistasin brownie kooki martsipaniga. (retsept siin).

Öeldakse, et inimest ei saa muuta, aga mina julgen väita, et minu abikaasa muutub küll iga päevaga paremaks!

Teadmata kadunud

12ndal juunil tulin ma hommikul töölt koju. Kodus kuulsin emalt, et Maxi läks eelmisel õhtul Veera juures maal kaduma. Veera oli Maxi jätnud õue nii, et sidus rihma liiga õrnalt põõsa külge. Pool tundi hiljem kui ta tagasi õue tuli, oli Maxi kadunud. Kahjuks ka Veera liikumine on raskendatud, nii et ta ei saanud teda minna otsima. Kuna Maxi nägemine ja kuulmine on väga halb (ikkagi ligi 15-aastane), siis arvasime, et tal endal on raske koduteed leida või võis ta jääda rihmapidi kinni kuhugi ning seetõttu ei saa tulla koju tagasi. Seetõttu otsustasin teisipäeval minna koos emaga Põlmasse - Maxit otsima.

Mu lootus oli üsna suur, kui Põlmasse jõudsin. Maxi ei saanud ju ometi kaugele minna. Läksime emaga kohe metsa. Tegime ringid peale Elmari, Toominga ja Veera metsale. Olles paar tundi otsinud, pöördusime tagasi Uuetoa tallu. Kuna emal hakkas jalg valutama, jätkasin otsinguid üksinda. Lootus oli  kahanenud, sest olin näinud, kui tihedad olid metsa padrikud ja kõrged olid põlludel lilled, kuid ma ei tahtnud alla anda, sest pidin Maxi leidma - kas elavalt või surnult. Sõitsin rattaga teed pidi edasi, küsisin inimestelt, läksin üle põllu asuva talu juurde. Laulsin, palvetasin, nutsin, kuid ei leidnud. Otsustasin, et kui mul mingigi mõte tuleb, kuhu võiks vaadata, siis sinna ma ka lähen - äkki just nii juhatab Jumal mu Maxi juurde.

Öösel nägin kolme unenägu Maxi leidmise kohta.

Järgmisel hommikul otsustasingi vaadata suure tee ääred üle, nii saab ka hea ülevaate põldudel. Olen juba pikka aega olnud harjunud mõttega Maxi surmast, aga sellega ma ei suutnud leppida, et ta võiks olla kuskil kinni jäänud, üksinda, näljas ja et me ei saa teda korralikult matta. Kuid mida rohkem ma otsisin, seda lootusetumana tundus olukord.

Aeg sai otsa. Kolmapäeval kella viiese bussiga pidin Tallinna tagasi sõitma.

Nüüd on nädal möödas. Maxi on jätkuvalt kadunud. Mitmed inimesed on rääkinud, et tihti vanad koerad lähevadki metsa surema. Tegin valiku uskuda, et Maxi tahtis minna metsa surema. Teadmatuses on ju nii kergem.

Vihmaseks päevaks

* Video parim osa algab u 3:40.

Olen tänulik sõprade eest, kes jagavad minuga häid uudiseid, oma rõõme ja ka videosid. Aitäh, Geoff, et minu vihmasesse päeva päikest saatsid!

* Pildid sellest leiab siit!

04.06 Suuuuuur pidu

Rahvast tuli suurele peole päris palju kokku.

Eriti suur rõõm oli näha üle pika aja Mariiet. Ta on tõeline silmarõõm.

Ürituse peakorraldaja oli Ain.

Põhitegevus oli loomulikult korvi viskamine.

Ning polnud oluline, kas sa oled järjekorras esimene või viimane.

 * Kogu ürituse pildid asuvad siin.

** 2012st tõotab tulla tõesti üks suur armastuse aasta. Mulle meeldib.