Kodu

Jõudsin täna 20 minutit hiljem koju kui tavaliselt - 23:50. Jõudes koju, võtsin kutsu rihma otsa ja viisin ta väikesele pissiringile. Tavaliselt olen Maxiga ainult maja esise ligiduses, aga täna tegin lausa majale ringi peale ja ronisin veel mäekese otsagi. Selle väikese ringi jooksul tuli mulle igasuguseid seiku meelde minu kalli kodukoha kohta, kus olen elanud oma terve elu, ning tahan neid ka teiega jagada.

1. Lapsepõlves oli meie pere tõenäoliselt ainuke eestikeelne pere terve maja peale. Järeldan seda sellest, et kunagi ei olnud kuulda midagi peale vene keele. Praegu aga kuulen tihti eesti keelt siin kandis.

2. Terve oma 22,5 aasta jooksul, pole mind kunagi koduteel röövitud või kallale tungitud. Sellest järeldan, et Põhja-Tallinn ehk Kopli on ohutu koht elamiseks.

3. Mare arvab, et trammipeatuses kaubitsesid pikka aega narkodiilerid. Aga mina seda pole täheldanud.

4. Mitmeid aastaid tagasi ärkasime õdedega öösel üles. Kuulsime, et midagi toimub õues. Läksin kardina taha piiluma. Kohe natukese aja pärast nägin, kuidas akna all seisev vana auto lahvatas leekidesse. Tegemist oli ilmselgelt süütamisega.

5. Minu maja kõrval asub väikene mäeke. Talviti saab sealt kelguga alla lasta. Väga tihti kallati see veega üle, siis sai liugu jääl lasta. Kahjuks pole ma sealt alla lasknud juba vähemalt 5 aastat. Sel talvel pigem häirisid mind lastehulgad, kes otsustasid hommikuti (loe u kell 11-12) minu akna all kilgates talverõõmusid nautida.

6. Umbes 10 aastat tagasi varastati õues pesunääridelt Mare teksapüksid ära. Pärast seda me pole riideid õue kuivama pannud.

7. Sel talvel, kui oli meeletult lund, siis ka meie maja kõrval olevale mäele tekkis topelt lumemägi, mille otsa ronisin igal õhtul Maxiga, kui teda vetsu viisin. See lühiajaline traditsioon meeldis mulle väga. Seetõttu otsustasin seda ka ükskord oma mobiiliga jäädvustada. Pildi peal poseerib Maxi Milian Kirbuste Soonik lumemäe peal.



Kallis on mulle kodu nii halvas kui heas.

Armastusega,
Mai

Teate...

... Mari ütles mulle täna, et ma võiksin ikka tihedamini postitada, niisiis teengi nüüd seda.

Mõtlesin täna koju tulles ühte mõtteviisi.

Eile oli mul väga pikk päev. Eelmine nädalavahetus olin just reede-laupäev-pühapäev kõik päevad 12h tööl olnud. Pühapäeva õhtul koju jõudes hakkasin koolitöid tegema, mis olid viimased nimekirjas. Lõpetasin nendega natuke enne 5 hommikul. Järelikult sain üsna vähe öösel magada, kuna 8.30 pidin juba üles tõusma, et hakata Kaljusse laste linnalaagrisse minema. See lõppes kell 3 ära, aga kuna kell 5 hakkas Olevistes juba uus koosolek, siis otsustasime Triinuga see ajavahemik väikese chilliga täita. Pärast koosolekut sõitsin Lahesalude juurde, kus sain olla u 20 minutit. Sealt sõitsin Toomas Vardja ja Karolinaga Lootuse tänavale Nõmmel, kus toimus üle Tallina noortejuhtide koosviibimine. Sealt otsustasin ma kell 21.30 ära tulla ja jalutasin sealt 15 minutit uuesti Lahesalude juurde. Sealt jõudsin omakorda koju natuke 11 läbi. Järgmine päev hakkas aga kell 9 hommikul juba uus koosolek eekbliidu majas...

Hea päev oli. Pikk päev oli. Aga mille järgi ma kindlalt tean, et see oli just selline eriliselt õnnistatud päev, oli see 15 minutiline jalutuskäik. Üksinda olles, sellel hingetõmbamis hetkel, tundsin ma enim, et ma olen nii väga õnnistatud ja et Jumal on minuga. Sellistel hetkedel vaatan iga puulehekest imetluse ja tänuga. Jäin mitu korda seismagi, et vaadata ligemalt põõsa peal olevaid õisi või katsuda kätega puulehti.

Iga selline hetk on nauding, kui oskan näha, märgata, tunda, kuulata kõike seda, mis Jumal on MEILE kinkinud.

.

Täna hakkas minuga msn-s rääkima inimene, kellega ma pole ligi pool aastat rääkinud. Küsis, kuidas mul läheb. Ma küsisin kuidas tal läheb. Küsisin kas midagi mureks. Ja ta vastas...

... et ta on Jumalast kaugele läinud. Et ta leidis sõbra, kes tutvustanud talle uusi raamatuid, vaatenurki elule.

Kutsusin teda laupäevaks Kaljusse, homme õhtul kokku saama, järgmisel reedel noortekale. Kuid ei saanud või ei tahtnud ta kokku saada. Vastas vaid...

...aga ma kardan, et ei tule enam Jumala juurde nii tagasi. Lihtsalt ma teen asju, mis mulle meeldivad ja mul iga päev nii positiivne. Täna lihtsalt hakkasin mõtlema jälle kõige üle.



Palvetan!

Uus lemmik!

Ei ole vaja ära ehmatada, eks Casting Crowns on ikka mu lemmik, aga...

Kuna minul ja Triinul on plaan teha üks video lähitulevikus, siis hakkasin oma (ja Taneli) plaate kuulama ja sõnu lugema. Tavaliselt ma eriti tähelepanelikult ei kuula sõnu kui ma just bussiga ei sõida. Ning seetõttu sain täna lauludest palju häid sõnumeid. Kuid üks artist jäi mulle eriti meelde.

Üks põhipõhjustest, miks mulle Casting Crowns on meeldinud, on see, et mitmed nende laulud on väga otsekohese ja mõnikord ka karmi sõnumiga. Brian "Head" Welch, endine Korni liige, ületab aga Casting Crownsi laulusõnumeid karmuselt lausa mitmekordselt. Eks üks põhipõhjuseid on kindlasti, et ta lihtsalt on nii madalal ära käinud, et ta tahab eriti jõuda just nendeni, kes on samas olukorras, kus temagi on olnud, ja vajavad suurt raputust. Ka tema muusika on raputav. Tavaliselt ma nii karmi muusikat ei kuula, aga need on lihtsalt liiga hea sõnumiga, et paneb kuulama.

Mõned lõigud:

*Flush*
Look at my face I'm all sucked up. I think I'll sleep all day.
I get the spins when my eyes are shut. I hate feeling this way. Flush!
All the puke I'm throwing up! In the toilet this sucks!
Not a part of growing up! Only spoils something.

Life is too boring! Same old story, get drunk, throw up, sleep all day.
I am something, I'm not nothing! I cant let myself decay!


*Re-Bel*

Lapsed laulavad: Mom and dad are not happy they fight every night

They can't even get through just one day without a fight

Mom and dad don't notice me they work six days a week
Sundays we all go to church but we don't even speak

Rebel! Rebel!
Your parents have failed you and I'm here to tell you
Rebel! Rebel!
The world has abused you and I'm here to choose you


*Money*
You got what you want, but it won't get you far
Was it what you thought? You forgot who you are
Your wife has left you and you don't see your kid
Now get on your knees. You know who your god is

Your god is money, so bow down to it
You act so funny, just look at yourself
You've lost your family, your friends all use you
You can't buy happiness so, get down on your knees
Bow down

Look at yourself. Your ticket to hell was free
To everyone else. You look like your livin a dream

Addictions have left you in your own gutter
You can't buy your way out of this hell on earth
If you don't get a grip you will soon be dead
Now get on your knees you know who your God is




Minu jaoks on see järjekordne tõestus, et Jumal räägib meiega nii erinevatel viisidel. Paljudele meist enamasti piisab, kui kui kuulda Jumala sõnumit läbi baptistist pastori, Casting Crownsi või Cindy Morgani. Kuid hetkel ma tunnen, et meie kogudus vajab mõnes mõttes just suurt raputust, nagu teeb B. "Head" W.

Üks imelik juhus

Täna juhtus üks kõige imelikumaid juhtumeid. Läksin küll eile pärast kahte öösel rampväsinuna magama, aga ärkasin täna pool üheksa juba üles. Tavaliselt ma tihti ärkan niimoodi ja jään uuesti magama ning magan kuni kell heliseb. Aga ei, täna ei olnud see päev. Täna ma tõusin lausa rohkem kui tund aega enne kella helisemist. Täna vist tuleb kindlasti üks eriline päev, ma tean seda.

Armastusega,
Mai

Pühendusega õdedele!

Olen juba pikka aega tahtnud mitmeid postitusi kirjutada, aga noh, eks need jäävad siis järgmisteks kordadeks. Seekord teen siis lühidalt:

Tahtsin õdedele vaid öelda, et:
"Kas pole mitte tore, et ei lase teie asjadel niisama siin tühja seista?! Võtame näiteks selle angel padja. Oli vist, Margit, sinu oma? Leidsin selle pool aastat tagasi kapist kasutuna seismas ja mõtlesin, et ohhh, Maxil oleks ju midagi külje alla vaja. Sokutasingi selle siis põrandale ja Maxile külje alla. Algul Maxi ei osanud seda küll kohe omaks võtta. Aga nüüd juba leian, et see tal igas kohas külje all, kui pikali heidab - nii köögis, minu toas kui esikus. Kas ma pole mitte praktiline?"