elu algus

Eile olid valimised, nii ilus päev. Sain aega veeta Taneli ja vanematega. Läksin valimistelt küll otse tööle, aga vanemad saatsid mind trolli peale.

Jutt läks selle peale, millal meid, lapsi, eostati. Nimelt Margiti päeva teavad nad kindlalt - naistepäev. Minu kohta nad nii kindlalt ei tea. Kuid ema ütles järgmist: "Sina oled lastest kõige vitaalsem olnud. Nagu keegi ülalt oleks tahtnud sind siia maailma." Nad ei planeerinud mind saada ja kõikide näitajate järgi ei oleks mu elu pidanud alguse saama, kuid sündisin siiski - 2 kuud isegi oodatust varem. Ning ema jätkas: "Ja vaata, millise suure kingituse me sinu näel saime."

Ma ei mõista, miks osad võtavad seda kurbusega, kui vanemad polnud neid planeerinud. Mind ei häiri see üldse. Seda enam ma tean, et minu koht on siin maailmas, keegi kõrgemalt planeeris seda.

Halvad uudised

Juba lugesin viimaseid tööpäevi 13nda märtsini, aga tuleb välja, et ma pean veel vähemalt terve märtsikuu töötama.

Nii väga loodan, et aprillis vabanen.

:)

Hoolitsev Jumal

Täna oli hea ja õnnistatud noortekas. Siim tunnistas jällegi, seda on alati nii rõõm näha. Noortekas sai läbi, chill ja koristamine algas. Kuidagi juhtus jällegi nii, et mina olin see, kes tolmu imes ehk siis olin viimane, kes noortetoast lahkus. Selle aja peale olid kõik juba Kaljust lahkunud ning allesjäänud olid minemas Dani autoga koju.
Nagu enamik teist teab, siis olen viimasel ajal natuke pidanud võitlema üksindusega seoses sellega, et peaaegu kõik mu lähedased on Tallinnast ära läinud ja mul endal pole aega, et luua uusi lähedasi suhteid. Nii et ka seekordne Kaljust lahkumine tahtis meelde tuletada seda üksindustunnet. Kuid kui see üksindustunne tahtis juba mu südamesse pesa hakata punuma, otsustasin, et ei, ma ei ole kurb, tänane õhtu oli nii rõõmustav ja mõtlesin minna proovida õnne buss 3ga kojuminemist. Jõudsin peatusesse ja seal oli ootamas Maarja ning vähem kui minuti pärast tuli juba ka buss. Ning teate, kuigi see võib tunduda pisikese asjana, tundsin ma selle läbi, kuidas Jumal kandis minu eest hoolt - ma ei pidanud üksinda koju minema. See on tõeliselt hea tunne, kui tean, et Jumal kannab mind oma peopesa peal.

Kui koju jõudsin, olid vanemad juba magama minemas. Kallistasin neid. Nemad armastavad mind tingimusteta ning mina neid samuti.

Tehes arvutis windows media playeri lahti, hakkas mängima järgmine tasuta saadud lugudest. See just kinnitas seda, millest olin mõtelnud.




Armastusega,
Mai

Vaba päev

Ema: "Milline ime! Mai on kodus." ja kallistas mind.
(K 12.01. kl 13:00)

Täna on mul vaba päev. Varsti lähen Siili meie uuendatud koosseisuga tüdrukute kodugruppi. Ootan väga seda juba, et meie kodugrupp saaks ühtseks, kasvaksime ühiselt Jumalale lähemale ja need, kes ei tunne Jumalalt veel isiklikult, saaksid Teda tundma!

Ikka ja alati Jumala armastusega teie!
Mai

Rautakirja jõulupidu

.

"Jõulurahu või jõulurahutus?"
- ema