See on hea!

A godly girl will attract godly guys:

http://www.therebelution.com/modestysurvey/browse

Hillsong!

Tere, sõbrad! Täna ma tahaksin teiega oma masendust jagada. No ok, ma tegelikult pole masenduses, aga noh, väikene pettumus on mul sees küll.

Praegu on reede ja homme toimub kontsert Grace, millele ma nii väga tahtsin minna. Nädal aega tagasi mõtlesin, et nohjah, ma ei saa minna, sest piletid on välja müüdud. Kuid arvake, mis täna juhtus? Jah, mulle pakuti Hillsongi kontserti piletit niisama.

Ma ei oska hetkel enda tundeid kirjeldada - see pilet oli nii nii lähedal mulle, aga... pidin sellest loobuma, sest Ave ütles mulle kirjas, et hetke seisuga laupäeva õhtuga on suht keeruline, aga vaatab, mis veel teha annab.

Aga olen väga väga tänulik Jumalale, et sain eile õhtul Teda ülistada koos nii mitmete toredate õdede-vendadega-- ning nüüd saab keegi teine selle pileti minu asemel:).

Kiitkem Issandat, sest Ta on vägev!

Eilne ja täna!

Üleeile ma arvasin, et eilne päev tuleb jube. Ma tahtsin, et oleks juba neljapäev ja kolmapäev jääks vahele(12tundi tööl ikkagi). Kuid millegipärast, kui ma eile töölt koju tatsasin, avastasin, et see oli ikka üks vägagi korda läinud päev:). Ma olin väga väga õnnelik, et see päev vahele ei jäänud.

Ning head uudised on järgmised:
Eile lubasid nii Maris kui ka Neeme Andreas, et tulevad täna laulma(see on väga lahe minu arvates). Henri ütles, et ta ei saa(kontsertile läheb), aga see, et ta on valmis võimaluse korral tulema, on juba väga väga hea, ma arvan(ta tenor ka veel ju:D).

Eile öösel sain Tanelilt sõnumi kätte, kus ta andis oma aadressi. Ma juba väga ootasin seda, sest olen otsustanud talle iga päev kirja kirjutada(hetke seisuga neid juba 4 tükki) ja nüüd saangi täna postkontorist läbi astuda ja need siis postitada:D.

Eile õhtul kanti mulle palk üle, juhhuuuu! (Teada sain sellest alles täna, aga mis siis:D).

Jah, iga päev võib minna korda! Ning ma usun, et tänane päev tuleb veel parem kui eilne:).

Ma armastan teid KÕIKI!

Lusikas

Täna oli tore päev!
Ütlesin head aega Tanelile (ta on ikka väga kallis mulle:), läksin tööle ja avastasin, et olen külmetada saanud :(külmetusest andis märku juba ka herpes minu nina all), kuid päikest tõid mulle siia minu armas õeke Mare ja üks eriline õde Ave.

Vot ja see oli tore! Sest nad käisid poes ja tõid mulle süüa (andsin neile tippi ka hiljem;).
Istun siis siin, hakkasin sööma kartulisalatit ja avastasin, et plastmasslusikas on praak(viga küljes), kuid siiski teeb oma töö ära ja minu kõht saab täis.

Nojah, eks kõik teevad vigu!
Ma nüüd jätkan kartulisalati söömist:).

Ave jalad ja mina

Jah, Ave õnnetud jalad tõid mulle tänase päeva tippsündmuse kaasa. --Ma saan tantsida jälle nohikut-- Viimati tantsisin seda kolm aastat tagasi ja siis oli täiesti teistsugune koreograafia.
Huvitav, ma arvan. Hirmutav ka, sest ma saan ainult ühest proovist esmaspäeval osa võtta ja siis lavaproovist reedel. Aga noh, õnneks nohik ei peagi oskama hästi tantsida:P.

Ning ei Avet ega Tiinat pole seal. Olen ihuüksi leigarite seas:(.

Elu oskab üllatada!

Elu

Hmjah, minu elu praegusel hetkel selline omapärane. Mu põhitegevus on tundide ja minutite lugemine. Kuid midagi lahedat juhtus minuga siiski. Ma hakkasin kirjutama päevikut. Ma olen väga õnnelik selle pärast.

Kolmandal septembril ma läksin Haapsallu ja ütlesin Tanelile, et ohh, tead, ma hakkasin pidama päevikut. Ta küsis: "Millal?". Ma vastasin: "Täna hommikul:)". Ta naeris millegipärast selle peale, sest ta ütles, et noh, paljud hakkavad kirjutama ja siis suht varsti lõpetavad.

Tal oli küll mingil määral õigus, sest kaks nädalat on möödunud mu esimesest sissekandest ja teist ei ole veel järgnenud, kuid siiski. Mulle nii meeldib, et ma saan kuhugile oma salamõtteid jäädvustada. Ja see päevik ei ole internetis, vaid seal ilusas lillelises märkmikus.

Ning eriti lahe ongi, kui ma harva sinna kirjutan, siis võib-olla on juba 5 aastat möödunud ja ikka kirjutan sinna samasse kohta ning saan pöörata lehti tagasi ning naerda enda üle.

Ma nii tahaksin teada, milline on minu ja meie elu viie aasta pärast:). Kindlasti täiesti pööraselt teistsugune, kui me ette kujutame. Sest viis aastat tagasi olin ma jah, täielik nõmedik. Käisin leigarites, jõin, suitsetasin ja tegin kõike muud jubedat. Ma olin siis single:D ja ma olin noh, eksinud.

Aga nüüd, kui ma meenutan seda, mis oli 5 aastat tagasi. Ma olen õnnelik, sest mul on nii suurepärased sõbrad, kes on nagu, noh, nii armsad. Ja mul on Tanel, kes on lihtsalt, noh, minu Tanel. Ja mul on J-E-E(J-E-E), S-U-S(S-U-S). Ning kuigi ma töötan videoplanetis, kus pean tunde lugema, olen ma nii õnnelik:).

Aitäh teile, sõbrad!