Nagu lubatud

PS1: Täna saab otsa aprillikuu ja sellega ka mu lubadus, et kirjutan iga järelejäänud aprillikuu nädal vähemalt kolm postitust blogisse. Ning ma saingi hakkama, polnud see ju raske tegelt. Tõenäoliselt oleksin nii või naa nii palju kirjutanud, aga kes teab. Iial ei tea, mis oleks olnud ju. Aga nüüd ma saan Joonatanilt kingitused Hiiumaalt ja Lätimaalt - umbes stiilis Hiiumaa vett ja Läti mulda, kuid iial ei või teada:). Igastahes kingid mulle meeldivad, olgu need mis tahes, peaasi, et tehtud südamega.
PS2: Sain räägitud täna Nuutsaku inimesega ja KNL2009-suvi toimub enamikus ajas kogudusega koos. Ehk siis kolmapäeva õhtust pühapäevani, sest nii enne kui ka pärast laagrit on kõik ajad kinni. Aga usun ja tean, et see laager saab olema õnnistuseks ja mulle väga meeldib meie Kalju koguduse suur pere. Kahju ainult, et ma alati ei saa oma ülesannetega õigeaegselt tehtud ja nii nagu peab. Soovid on mul aga parimad.
PS3:Ma olen nõrgaks muutunud. Viimased neli tööpäeva pole ma suutnud ühte ust kinni keerata. Ühe nõksaku suudan suure vaevaga keeratud ja siis kolmel korral olen jätnud võtme sisse, et siis Andreas saaks hommikul selle lahti sealt keerata ning ühel õhtul aitas õnneks mind Kaspar, kes külastas mind, et ei peaks võtit sisse jätma järgmisele vahetusele. Ning jah, pean tunnistama, et trenni peaksin ikka tegema hakkama. Ainus asi, mis mul hetkel kasvab, on mu kõht ja joosta ka enam eriti ei jaksa. Noh, täitsa käest ära olen läinud.
PS4: Ikka armastusega kirjutatud postitus. Jumal on minu südames esikohal!

Hingelind

Eelmiseks esmaspäevaks anti minu kursusele koduseks ülesandeks leida luuletus, mis hetkel kõige rohkem räägib enda kohta, mis on minu-luuletus sellel ajaperioodil. Niisiis, kuigi ma tol esmaspäeval ei jõudnud Sotsiaaltöö ja elukaar loengusse, siis siiski ma otsisin ja lugesin ning leidsin väikese raamatukese "Hingelind" Michal Snuntilt, kunstnik Reti Saks. Ning just sellest oleksin ma loengus ette lugenud.

Sügaval sügaval kehas elab hing.
Keegi pole teda veel näinud,
aga kõik teavad, et ta on olemas.
Ja mitte ainult ei teata, et ta on olemas,
vaid teatakse sedagi, mis on tema sees.



Hinge sees,
tema keskel
seisab ühel jalal
lind. Lind, kelle nimi on hingelind.
Ja ta tunneb kõike seda, mida meiegi tunneme.



Kui keegi meile haiget teeb, hakkab hingelind mööda
meie keha igas suunas, sinna ja tänna ringi tormama.
Ja tal on väga valus.

Kui keegi meid armastab,
hakkab hingelind
väikeste rõõmsate hüpetega kekslema,
edasi ja tagasi,
siia ja sinna.

...

Kui keegi meie peale vihastab,
tõmbub hingelind endasse
ja on vait ja kurb.

Aga kui keegi meid kallistab, hakkab hingelind,
kes elab sügaval sügaval meie kehas,
kasvama ja paisuma,
kuni ta täidab peaaegu kogu meie sisemuse.
Tal on nii hea olla, kui meid kallistatakse.

Meie kehas, sügaval sügaval , elab hing.
Keegi pole teda näinud,
aga kõik teavad, et ta on olemas.
Ja veel kunagi,
mitte kunagi pole sündinud inimest,
kellel pole hinge.
Sest hing tuleb meie sisse selsamal hetkel,
kui me sünnime,
ega jäta meid maha
mitte kordagi
nii kaua kuni me elame.
Inimene hingab teda nagu õhku
oma sünnihetkest
kuni oma surmahetkeni.


Muidugi tahate nüüd sedagi teada saada,
millest hingelind on tehtud.
Oh, see on imelihtne.
Ta on tehtud paljudest laegastest.
Neid laekaid ei saa niisama kergesti avada,
sest iga laegas käib lukus võtmega,
mis sobib ainult talle.
Ja hingelind
on ainus, kes saab avada oma laekaid.
Kuidas?
Ka see on imelihtne:
oma teise jalaga.

...

Mõnikord võib inimene ise valida
ja linnule märku anda,
missugust võtit keerata ja missugust laegast avada.
Aga mõnikord otsustab lind meie asemel.



...

Ja võib juhtuda, et inimene on kade, ilma et ta seda
üldse oleks kavatsenud.
Ja võib juhtuda, et inimene teeb teistele halba just siis,
kui ta tahab neid aidata.
Sest hingelind ei pruugi alati sõna kuulata
ja valmistab inimesele mõnikord palju tüli.

Nüüd pole enam raske taibata, et iga inimene
erineb teistest, selle hingelinnu pärast, kes on tema sees.
Kui mõni lind avab kohe hommikul rõõmulaeka,
valgub rõõm sealt inimese kehasse
ja inimene on rõõmus.

...


Kuri lind avab ebameeldivad laekad.

Hea lind valib niisugused laekad, mis teevad head.

Aga kõige tähtsam on lindu hästi hoolikalt
tähele panna.
Muidu võib juhtuda, et hingelind hüüab meid,
aga meie ei kuule.
Kahju. Ta tahab rääkida meile meist endist.
Ta tahab rääkida meile tormidest, mis on lukustatud
tema sees asuvatesse laegastesse.

On inimesi, kes kuulavad teda sageli.
On inimesi, kes kuulavad teda harva.
Ja on inimesi, kes kuulavad teda
ainult üks kord elus.

Sellepärast tasub,
kas või hilja öösel, kui ümberringi on vaikne,
kuulata tähelepanelikult hingelindu, kes on meie sees,
sügaval sügaval meie kehas.




Mina õpin alles oma lindu tundma, temaga arvestama, teda kuulama. Ohh, nii hea tunne on, kui mu lind on õnnelik. Kuid on nii tihti kordi, kui teen asju, mis minu hingele ei meeldi.
Õpin, imestan, armastan.
Ühel päeval lendab minu lind taevasse. See talle meeldiks!

Esmaspäev

Pean kolme päevaga kolm postitust tegema, siis on limiit täidetud. Huh!

Aga... iga päev on nii omapärane ja huvitav.

*Puhkesin nutma lõuna ajal loengute vahelisel pausil kodus olles, kui lugesin artiklit sellest, kuidas vabatahtlikud tegid heategevuseks annetatud arvuteid korda.
*Kodugrupis oli seekord, et alguses ei saanud pidama, siis lõpus ei saanud vedama.
*Mõõtsin aega, et jõudsin Tiina juurest koju 10 minutiga.
*Jalutasin isa ja Maxiga õues.
*Rääkisin telefonis Taneliga 2 tundi.
*Kirjutasin blogi.
*Täna öösel kuulan ma Brian "Head" Welchi

PS: Hea uudis on see, et Tiina tegigi endale blogi - nii tore!

Teeks nii

Otsustasin, et ma ei tohi endale osta ühtegi asja enne (v.a hädavajalikke loomulikult), kui olen saavutanud endale tähtsa eesmärgi. Ärge küsige, mis see eesmärk on!

Pealegi, täna koju jõudes leidsin end ees ootamas ühe kleidi, mille ema oli mulle ostnud. Täitsa mummu ja paras! Niisiis, poole aastaga on mulle kappi juurde tekkinud 10 uut kleiti, milledest olen jõudnud kanda vaid ühte. Kõik on Margiti ja tema pulmade süü.

NB: See "Johanna komplimenteeritud kleit" EI ole kleit vaid pluus!!!!!!!



PS: Mulle väga meeldib pulmakleit filmi Mamma mia 2008 aasta ekraniseeringust!

Armasta!

"Don't go wasting your emotion!
Lay all your love on me!"

Emo

Mõnikord ma tahaksin hakata EMOks.



Igaühes on olemas üks väike emo peidus, aga...
... kui tuleb mõte, läheks nurka ja mossitaks, siis teen nagu Ave alati räägib - otsustan mitte nii teha. Sest, kuigi mõnikord tundub see kergema väljapääsuteena, siis olla emo on tõenäoliselt hoopiski palju palju raskem.

Pealegi, ma ei tea emodest mitte midagi.

Ära ole emo!

NB: Pühendusega Margitile!

Pulk

Koristan praegu oma pudi-padi ja ehteid. Nii tore on, et just samal ajal hakkas Joyce Meyer rääkima PowerStationis üleliigsest lahti saamisest (sealjuures asjade äraviskamisest), et saaksime tegeleda sellega, mis oluline ja kasvada. Päris hea ajastus või mis. Sest tegelt, kui on ikka suur karbitäis käevõrusid, no siis on ikka midagi korrast ära ja tänu Joyce'le sain ma vähemalt pooltest lahti. Noh, väärisehetest ma nii kergelt ei suuda loobuda:D, aga millegipärast ei kanna ma üldsegi oma ehteid. Ei tea, kas nad ootavad oma aega, et neid kannaksin või aega, mil avastan, et need peaks ka ära viskama.

Kaks sõprusepulka Balchyocast 2006 ma ikkagi ei viska vist niipea ära, kuigi ei ole mul plaanis neid kanda. Ühel on kirjas Sa oled lihtsalt super! ja teisel Thank you that you are, thank you for the feelings, sorry that I'm not what you want me to be... ma enam isegi ei loe täpselt välja, mis kirjas. Head mälestused!

Mäletan, et alles hiljuti me rääkisime neist pulkadest ja naersime:D. Mare pmt ei ole kunagi Balchyocas ühtegi craftsi teinud, no on ikka tüüp.

Asjad on ikka ühed vigurid - kas hoida, visata, kanda, teha, osta?!

Brrrrr, otsuste tegemises ma ei ole just kõige osavam...