Hoolitsev Jumal

Täna oli hea ja õnnistatud noortekas. Siim tunnistas jällegi, seda on alati nii rõõm näha. Noortekas sai läbi, chill ja koristamine algas. Kuidagi juhtus jällegi nii, et mina olin see, kes tolmu imes ehk siis olin viimane, kes noortetoast lahkus. Selle aja peale olid kõik juba Kaljust lahkunud ning allesjäänud olid minemas Dani autoga koju.
Nagu enamik teist teab, siis olen viimasel ajal natuke pidanud võitlema üksindusega seoses sellega, et peaaegu kõik mu lähedased on Tallinnast ära läinud ja mul endal pole aega, et luua uusi lähedasi suhteid. Nii et ka seekordne Kaljust lahkumine tahtis meelde tuletada seda üksindustunnet. Kuid kui see üksindustunne tahtis juba mu südamesse pesa hakata punuma, otsustasin, et ei, ma ei ole kurb, tänane õhtu oli nii rõõmustav ja mõtlesin minna proovida õnne buss 3ga kojuminemist. Jõudsin peatusesse ja seal oli ootamas Maarja ning vähem kui minuti pärast tuli juba ka buss. Ning teate, kuigi see võib tunduda pisikese asjana, tundsin ma selle läbi, kuidas Jumal kandis minu eest hoolt - ma ei pidanud üksinda koju minema. See on tõeliselt hea tunne, kui tean, et Jumal kannab mind oma peopesa peal.

Kui koju jõudsin, olid vanemad juba magama minemas. Kallistasin neid. Nemad armastavad mind tingimusteta ning mina neid samuti.

Tehes arvutis windows media playeri lahti, hakkas mängima järgmine tasuta saadud lugudest. See just kinnitas seda, millest olin mõtelnud.




Armastusega,
Mai

Vaba päev

Ema: "Milline ime! Mai on kodus." ja kallistas mind.
(K 12.01. kl 13:00)

Täna on mul vaba päev. Varsti lähen Siili meie uuendatud koosseisuga tüdrukute kodugruppi. Ootan väga seda juba, et meie kodugrupp saaks ühtseks, kasvaksime ühiselt Jumalale lähemale ja need, kes ei tunne Jumalalt veel isiklikult, saaksid Teda tundma!

Ikka ja alati Jumala armastusega teie!
Mai

Rautakirja jõulupidu

.

"Jõulurahu või jõulurahutus?"
- ema

Noortekas

Täna sain jälle Kaljus noortekal käia. See oli väga hea, minu tagasihoidlik arvamus. Külas olid Anthony ja Anre VRV-st. Lõppes alles pärast 21.00 ametlik osa ja ära saime 22.30. U 37 inimest oli.

Aga, mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...
Kui noortekas hakkas lõppema, siis tegin lõpupalve ja nägin, et Helina tahab veel sõna võtta ja siis Mari küsis ka veel, et tahab tunnistada. Kui nad rääkisid ära, siis küsisin veel paar korda, kas keegi veel tahab tulla, midagi jagada. Ning teate mis... Siimu tuli ja ütles, et ta tahab. See oli nii armsalt vägev. Päriselt, ta nii kallis mulle ja nii tore, kui ta alguses ütles, et ta pole kunagi varem seda teinud ja vabandage, kui midagi valesti teeb.

Jep, nii nii palju on põhjust rõõmustamiseks. :)

Vana vaksal

Eelmisel neljapäeval käisin selle hooaja esimesel noorte palveõhtul. Seal oli väga hea olla.
Kui ootasin Mariga trammi, otsustasin, et tahaks korraks jalga puhata koos Mariga Vanas Vaksalis. Olen juba ammu tahtnud sinna minna, sest see avati vähem kui pool aastat tagasi ning aknast vaadates tundus täitsa ok koht olevat.

Armas koht oli see tõesti. Tundub, et see koht ei ole veel populaarsust eriti kogunud nagu Boheem. Seetõttu oli ka klienditeenindaja, ma arvan, eriti rõõmsameelne ja sõbralik, kui sisse astusime. Kui meie sisse astusime, siis kaks noort naist seal veel olid ka, kuid üsna pea nad ka lahkusid.



Siin siis väike pildike meie kakaojoomisest. See oli meeldiv, mõnus ja hea, nii et arvan, et sinna tasub teinegi kord minna. Sest mulle meeldib käia just nendes kohtades, mis pole veel populaarsust kogunud.

PS: Käisin eile ka esimest korda üle pika aja jälle noortekooris. Ka seal oli hea olla. Olen küll sopran, aga kuna saan vähestes proovides käia, siis see ongi nii parem, sest laulud on vanad ja tuntud.

PS2: Olete oodanud minuga kakaod jooma. Sellega seoses tervitaksin Tiinat, sest tema just panigi mind kakaod jooma, sest enne ülikooli ma ei joonud seda mitte kunagi.

Tschüssi!