Hoolitsev Jumal

Täna oli hea ja õnnistatud noortekas. Siim tunnistas jällegi, seda on alati nii rõõm näha. Noortekas sai läbi, chill ja koristamine algas. Kuidagi juhtus jällegi nii, et mina olin see, kes tolmu imes ehk siis olin viimane, kes noortetoast lahkus. Selle aja peale olid kõik juba Kaljust lahkunud ning allesjäänud olid minemas Dani autoga koju.
Nagu enamik teist teab, siis olen viimasel ajal natuke pidanud võitlema üksindusega seoses sellega, et peaaegu kõik mu lähedased on Tallinnast ära läinud ja mul endal pole aega, et luua uusi lähedasi suhteid. Nii et ka seekordne Kaljust lahkumine tahtis meelde tuletada seda üksindustunnet. Kuid kui see üksindustunne tahtis juba mu südamesse pesa hakata punuma, otsustasin, et ei, ma ei ole kurb, tänane õhtu oli nii rõõmustav ja mõtlesin minna proovida õnne buss 3ga kojuminemist. Jõudsin peatusesse ja seal oli ootamas Maarja ning vähem kui minuti pärast tuli juba ka buss. Ning teate, kuigi see võib tunduda pisikese asjana, tundsin ma selle läbi, kuidas Jumal kandis minu eest hoolt - ma ei pidanud üksinda koju minema. See on tõeliselt hea tunne, kui tean, et Jumal kannab mind oma peopesa peal.

Kui koju jõudsin, olid vanemad juba magama minemas. Kallistasin neid. Nemad armastavad mind tingimusteta ning mina neid samuti.

Tehes arvutis windows media playeri lahti, hakkas mängima järgmine tasuta saadud lugudest. See just kinnitas seda, millest olin mõtelnud.




Armastusega,
Mai

Vaba päev

Ema: "Milline ime! Mai on kodus." ja kallistas mind.
(K 12.01. kl 13:00)

Täna on mul vaba päev. Varsti lähen Siili meie uuendatud koosseisuga tüdrukute kodugruppi. Ootan väga seda juba, et meie kodugrupp saaks ühtseks, kasvaksime ühiselt Jumalale lähemale ja need, kes ei tunne Jumalalt veel isiklikult, saaksid Teda tundma!

Ikka ja alati Jumala armastusega teie!
Mai

Rautakirja jõulupidu