24.12.10

.

"Jõulurahu või jõulurahutus?"
- ema

16.10.10

Noortekas

Täna sain jälle Kaljus noortekal käia. See oli väga hea, minu tagasihoidlik arvamus. Külas olid Anthony ja Anre VRV-st. Lõppes alles pärast 21.00 ametlik osa ja ära saime 22.30. U 37 inimest oli.

Aga, mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...
Kui noortekas hakkas lõppema, siis tegin lõpupalve ja nägin, et Helina tahab veel sõna võtta ja siis Mari küsis ka veel, et tahab tunnistada. Kui nad rääkisid ära, siis küsisin veel paar korda, kas keegi veel tahab tulla, midagi jagada. Ning teate mis... Siimu tuli ja ütles, et ta tahab. See oli nii armsalt vägev. Päriselt, ta nii kallis mulle ja nii tore, kui ta alguses ütles, et ta pole kunagi varem seda teinud ja vabandage, kui midagi valesti teeb.

Jep, nii nii palju on põhjust rõõmustamiseks. :)

28.09.10

Vana vaksal

Eelmisel neljapäeval käisin selle hooaja esimesel noorte palveõhtul. Seal oli väga hea olla.
Kui ootasin Mariga trammi, otsustasin, et tahaks korraks jalga puhata koos Mariga Vanas Vaksalis. Olen juba ammu tahtnud sinna minna, sest see avati vähem kui pool aastat tagasi ning aknast vaadates tundus täitsa ok koht olevat.

Armas koht oli see tõesti. Tundub, et see koht ei ole veel populaarsust eriti kogunud nagu Boheem. Seetõttu oli ka klienditeenindaja, ma arvan, eriti rõõmsameelne ja sõbralik, kui sisse astusime. Kui meie sisse astusime, siis kaks noort naist seal veel olid ka, kuid üsna pea nad ka lahkusid.



Siin siis väike pildike meie kakaojoomisest. See oli meeldiv, mõnus ja hea, nii et arvan, et sinna tasub teinegi kord minna. Sest mulle meeldib käia just nendes kohtades, mis pole veel populaarsust kogunud.

PS: Käisin eile ka esimest korda üle pika aja jälle noortekooris. Ka seal oli hea olla. Olen küll sopran, aga kuna saan vähestes proovides käia, siis see ongi nii parem, sest laulud on vanad ja tuntud.

PS2: Olete oodanud minuga kakaod jooma. Sellega seoses tervitaksin Tiinat, sest tema just panigi mind kakaod jooma, sest enne ülikooli ma ei joonud seda mitte kunagi.

Tschüssi!

23.09.10

Kodune vol 2

Lõuna söödud, ütles ema, et lähme jalutama. Koer on küll hetkel Veera juures maal puhkamas, aga ikkagi, jalutame mere äärde. Tegelt mu vanemad tahtsid ronida ka laste laeva peale, aga ma veensin nad ümber, kuna lapsed olid ikkagi seal peal ka. Nad ka siis nii väga ei tahtnud.

Aga meil oli väga tore olla. Teate, kui masendav on mõelda, aga ma pole ikka meeletult kaua aega niimoodi vanematega lihtsalt jalutanud. Isegi Maxiga koos käisime viimati niimoodi pargis jalutamas mitu aastat tagasi. Väga kurb on mõelda, kuidas ma pole üldse leidnud oma vanemate jaoks aega. Kõige muu jaoks leian, aga vanemate jaoks mitte.

Kuid arvan, et parem hilja kui mitte kunagi, eks.








Te ei kujuta ette, millise rõõmu ja armastusega mu süda on täidetud!

Kodune vol 1

Niivõrd kuivõrd tänu koolile on mul esmaspäeva ja teisipäeva õhtud alati vabad. Sellesmõttes vabad, et tööl ma siis ei pea olema, kuna olen need vabaks endal vahetanud. Selle vaba aja olen otsustanud ma rohkem pühendada oma perele ja kodule. Üle-eelmisel esmaspäeval ostsin ma endale ka kokaraamatu, millest olen juba kahte retsepti proovinud ning sel teisipäeval andis Triin, kallis, mulle nende küpsiste retsepti, mida talle väga meeldib teha.

Niisiis tahtsin jagada teiega rõõmu, et tegin esimest korda elus üksinda küpsiseid ning need tulid ka väga head välja.


:)

26.08.10

Uuetoa talu

Tahan teiega jagada pilte kohast, kus lapsena veetsin väga palju aega. Viimastel aastatel kahjuks jõuan sinna ainult korra suve jooksul ja siis ka 1-2 päeva saan olla. Nii juhtus ka see aasta, et sain seal viibida ainult u 24h.

Põlma küla uhkuseks võib lugeda Põlma tuulikut. Tuulik on olnud ka televisiooni kummituste saates. Tuulik asub ise täpselt üle Veera viljapõllu ja paistab kaunilt söögitoast aknast välja vaadates. Hetkel käib seal renoveerimistöö.


Siit on paista Uutoa talu tee pealt vaadates. Aja jooksul on puud seda hakanud aina rohkem ja rohkem varjutama.


Kui tee pealt ära pöörata, jäävad enim silma varemed. Need ümbritsevad oma mitmekümne ruutmeetrist ala, kus varem asus laut lehmade, hobuste, lammaste ja sigade tarvis.


Siit on paista maja aidauksega. Selle ukse ees on meil õdedega päris mitu pilti tehtud. Ka see, kus Margitil on hammas puudu ja me kõik kummikutega (see pilt on mul FB-s nt üleval). Pildil kõige suuremalt paistev metsik õunapuu on aga ajaga palju väiksemaks lõigatud. Nimelt, lapsena oli meil igaühel ühe selle suurema oksa küljes oma kiik, millega kiikusime kiigutantse.


Mulle meeldib see vanaajahõnguline värav, mis viib maja peaukse ette. Lapsena mängisime me selle peal Rosat. Nimelt täpselt selle värava kõrval kasvas ka suuur ploomipuu, paar aastat tagasi võeti see aga maha, sest oli ära kuivanud.


Siit on kõige paremini näha vana talumaja. Minu meelest on see nii kaunis on kiviseina ja väätidega.


Varem oli Veeral väga palju lilli aias. Nüüd on ta aga juba 82-aastane ja vähem lilli ka seetõttu. Aga kahes vanaajahõngulises lillepotis on tal alati suviti lilled õitsemas.


Oh jah... Nii väga meeldib mulle mu lapsepõlve kodu. Nii palju mälestusi. Kui ma koolis ei pidanud veel käima, siis mõnikord viibisin seal tädi Veeraga isegi oktoobrini või nii. Loomulikult käisin suviti palju ka Rannamõisas. Aga Põlma külas olin ka ikka väga palju. Käisime Veeraga metsas puid raiumas, seeni ja marju korjamas ning tegime veel palju palju muud.

Armastan sind, tädi Veera ja Uuetoa talu!

EELK Kehtna Peetri

Kaks nädalat tagasi tekkis mul võimalus käia Raplamaal Veera juures. Mäletasin, et üsna ligidal Veera kodule asub üks kirikuke surnuaiaga. Mõtlesin sinna siis rattaga sõita, sest ainult u 1,5km kaugusel see. Tegin ka pilte, sest mulle meeldib blogisse jäädvustada enda mälestusi aegadest ja kohtadest.

1. Siit paistab kirik üle viljapõllu.


2. See oli üks ilusamaid ja ütleks, et hubasemaid surnuaedi, mida olen kohanud. Kõik oli hooldatud. Palju oli puid, mis moodustasid teeradade kohale võlvikuid. Surnuaia keskel asus väikene lagendik ajamajakesega.
Pildil on puud, mille all asuvad hauaplatsid. Nagu väikesed puudest hauakoopad moodustuvad.


3. See pilt on pühendusega Marele. Arvan, et selline hauaplats sobiks tulevikus Marele, selline väga lihtne, aga korralik. Samuti avastasin, et selles surnuaias kasutati uut hauaplatside katet - spetsiaalsed kivikesed nagu pildil näha on.


4. Eelnevalt olengi ma selles surnuaias käinud vaid ühel korral - 15 aastat tagasi. Võib-olla olen enne seda veel käinud, aga ma lihtsalt ei mäleta seda. 15 aastat tagasi suri aga naabrite 26-aastane poeg autoõnnetuses. Veera võttis mind kaasa matusele. Samal aastal kui Heiki suri, sündisid tema vennal kaksikud. Kaks aastat hiljem aga üks kaksikutest suri. Tema on maetud Heikiga samale hauaplatsile.


Nagu näete, suutsin üles leida haua, kus käisin viimati 15 aastat tagasi. See juba näitab, et see surnuaed polnud meeletult suur. Aga mulle meeldis väga selles surnuaias jalutada. Tundsin ennast kuidagi liigagi hästi. Rahu oli südames.

29.06.10

Särgist ligemal

Viimased kuu aega olen vaikselt tegelenud isa uue romaani trükkimisega arvutisse. Romaani nimi on "Särgist ligemal" ja räägib minu vanaemast, tema surmast kui ka tema lapsepõlvest. Olen jõudnud trükkimisega küll alles poole peale, aga alles eile sain ma teada, mida tähendab raamatu pealkiri - särgist ligemal.

Roland istub ema kušeti ette toolile ja pakub talle pulgakompvekki, mille ta vastu võtab.
"Kas tunned mind?"
Ema lutsib kompvekki.
"Tunnen. Roland."
"Kuidas läheb?" uurib poiss.
"Hästi."
"Miks sa lamad?" küsib laps edasi.
"Olen haige. Kas sa, armas laps, tead, et surm on inimesele ligemal kui särk. Ma olen haige, aga haigel inimesel on surm eriti ligidal ja seepärast ma lamangi."




Olen viimasel ajal palju hakanud tähele panema surma. Seda näeb iga päev ja väga tihti, kui hästi märgata. Samas on see nii loomulik.

Kuid oma postituse jätan ma seekord poolikuks, sest arvan, et nagu ka surm pole lõpp, siis ei pea ka iga postitus lõppema punktiga
Posted by Picasa

28.06.10

Killuke suverõõmu

Täna hommikul sõitsin Haapsalust Tallinna ja tundsin sellist ehtsat suvetunnet, kui sõidad maalt tagasi linna. Kella 11ks pidin ma aga juba tööle minema, aga ka seal sain killukest suvest tunda.

Nimelt kell 15:00 algas mu lõunapaus, mille ajal läksin ilmselgelt Rimisse toitu ostma. Ostsin ikkagi korralikult varuga. Aga kuna nägin, et piisavalt on veel aega, siis ostsin oma lemmik jäätist. Kõigile mahlapulga austajatele soovitan - Ingmani FRUIT ice lolly't. Parim mahlajäätis ever!





PS: Iga hetk on kingitus!


Armastusega,
Mai

Loomaaed

Olles Haapsalus, kohtan ma oma teel palju loomi. Nimelt, Terje on meeletu loomade järele. Tulevikus tahaks ta saada loomaarstiks, aga kuna ta arvab, et ei suuda ja ei jaksa piisavalt hästi õppida, ei saaks ta soovitud erialale sisse. Aga siiski soovib ta õppida midagi meditsiini valdkonnast - kas siis ämmaemandaks või medõeks.

Loomi on aga tõesti Terjel palju. Tutvustaksin ka teile neid.

Penny
Pennüü, nagu mina teda kutsun, on minu lemmik. Ta on suur ja must õuekoer, kes on sama sõbralik kui Maxi.

Kasss
Terje võttis ta endale 2009 sügisel tänavalt. Kass on mu least favourite. Tõsiselt, kuigi ta näeb armas välja ja puha, on ta parajalt imelik. Esiteks ta varastab toitu kui vähegi võimalik. Ei ole üldsegi sõbralik. Aina jookseks minema. Laupäeval ja pühapäeval harjutasime Terjega temaga rihmaga õues käimist, sest ta kogu aeg vaatab ukse võre tagant välja ja kiunub, et tahab õue. Kui õue viisimegi ta, siis oli tardunult ühe koha peal ja väga tujukas. Antud pildi peal olime me kassiga õues juba ära käinud ja ta tahab õuest tuppa saada.



Mustikas
Mustu, nagu mina teda kutsun. on jänku. Terje pani talle küll mingi imeliku teise nime, aga see kuidagi ei taha mulle meelde jääda. Mustu võttis ta endale ka eelmisel sügisel, kui käisime Tartus youth rallyl. Jänku on enamvähem ok, aga ta võib hammustada. Aga õues rihmaga käies on ta täitsa armas ja hüppab hops-hops ringi.



Hamster
Pool aastat tagasi oli Terjel veel kaks hamstrit. Aga siis tappis üks teise ära. Pärast seda ma allesjäänuga enam ei ole suhelnud.

Hiired
Hamstrite kõrval asuvas puuris on kaks hiirt. Üks on punaka karvkattega ja teine hallikas. Tegelt neil on peenem nimetus kui hiired ja Terje on neile veel päris oma nimed ka pannud. Aga loomade nimede peale mul mälu ei jätku. Hiirtega ma ei ole kunagi suhelnud, sest kui neid kätte võtta, siis nad on nii kiired, et panevad plehku. Terjele meeldivad nad väga.

Kalad
Terje toas asub ka akvaarium väikeste kalakestega. Umbes 20 on neid. Laupäeval panin oma sõrme vette ja nad tulid seda sööma, mul oli vaid kõdi. Aga üldiselt on kalad suhteliselt mõttetud.


Rohkem loomi Terjel pole. Aga kuigi enamikke nendest loomadest ma endale ei võtaks, siis siiski on tore, et Terjel nad on olemas.


PS: Järgmine kord, kui Haapsallu lähen, teen ülejäänud loomadest ka pilti ja lisan siia postitusele juurde need :)!

21.06.10

Kodu

Jõudsin täna 20 minutit hiljem koju kui tavaliselt - 23:50. Jõudes koju, võtsin kutsu rihma otsa ja viisin ta väikesele pissiringile. Tavaliselt olen Maxiga ainult maja esise ligiduses, aga täna tegin lausa majale ringi peale ja ronisin veel mäekese otsagi. Selle väikese ringi jooksul tuli mulle igasuguseid seiku meelde minu kalli kodukoha kohta, kus olen elanud oma terve elu, ning tahan neid ka teiega jagada.

1. Lapsepõlves oli meie pere tõenäoliselt ainuke eestikeelne pere terve maja peale. Järeldan seda sellest, et kunagi ei olnud kuulda midagi peale vene keele. Praegu aga kuulen tihti eesti keelt siin kandis.

2. Terve oma 22,5 aasta jooksul, pole mind kunagi koduteel röövitud või kallale tungitud. Sellest järeldan, et Põhja-Tallinn ehk Kopli on ohutu koht elamiseks.

3. Mare arvab, et trammipeatuses kaubitsesid pikka aega narkodiilerid. Aga mina seda pole täheldanud.

4. Mitmeid aastaid tagasi ärkasime õdedega öösel üles. Kuulsime, et midagi toimub õues. Läksin kardina taha piiluma. Kohe natukese aja pärast nägin, kuidas akna all seisev vana auto lahvatas leekidesse. Tegemist oli ilmselgelt süütamisega.

5. Minu maja kõrval asub väikene mäeke. Talviti saab sealt kelguga alla lasta. Väga tihti kallati see veega üle, siis sai liugu jääl lasta. Kahjuks pole ma sealt alla lasknud juba vähemalt 5 aastat. Sel talvel pigem häirisid mind lastehulgad, kes otsustasid hommikuti (loe u kell 11-12) minu akna all kilgates talverõõmusid nautida.

6. Umbes 10 aastat tagasi varastati õues pesunääridelt Mare teksapüksid ära. Pärast seda me pole riideid õue kuivama pannud.

7. Sel talvel, kui oli meeletult lund, siis ka meie maja kõrval olevale mäele tekkis topelt lumemägi, mille otsa ronisin igal õhtul Maxiga, kui teda vetsu viisin. See lühiajaline traditsioon meeldis mulle väga. Seetõttu otsustasin seda ka ükskord oma mobiiliga jäädvustada. Pildi peal poseerib Maxi Milian Kirbuste Soonik lumemäe peal.



Kallis on mulle kodu nii halvas kui heas.

Armastusega,
Mai

08.06.10

Teate...

... Mari ütles mulle täna, et ma võiksin ikka tihedamini postitada, niisiis teengi nüüd seda.

Mõtlesin täna koju tulles ühte mõtteviisi.

Eile oli mul väga pikk päev. Eelmine nädalavahetus olin just reede-laupäev-pühapäev kõik päevad 12h tööl olnud. Pühapäeva õhtul koju jõudes hakkasin koolitöid tegema, mis olid viimased nimekirjas. Lõpetasin nendega natuke enne 5 hommikul. Järelikult sain üsna vähe öösel magada, kuna 8.30 pidin juba üles tõusma, et hakata Kaljusse laste linnalaagrisse minema. See lõppes kell 3 ära, aga kuna kell 5 hakkas Olevistes juba uus koosolek, siis otsustasime Triinuga see ajavahemik väikese chilliga täita. Pärast koosolekut sõitsin Lahesalude juurde, kus sain olla u 20 minutit. Sealt sõitsin Toomas Vardja ja Karolinaga Lootuse tänavale Nõmmel, kus toimus üle Tallina noortejuhtide koosviibimine. Sealt otsustasin ma kell 21.30 ära tulla ja jalutasin sealt 15 minutit uuesti Lahesalude juurde. Sealt jõudsin omakorda koju natuke 11 läbi. Järgmine päev hakkas aga kell 9 hommikul juba uus koosolek eekbliidu majas...

Hea päev oli. Pikk päev oli. Aga mille järgi ma kindlalt tean, et see oli just selline eriliselt õnnistatud päev, oli see 15 minutiline jalutuskäik. Üksinda olles, sellel hingetõmbamis hetkel, tundsin ma enim, et ma olen nii väga õnnistatud ja et Jumal on minuga. Sellistel hetkedel vaatan iga puulehekest imetluse ja tänuga. Jäin mitu korda seismagi, et vaadata ligemalt põõsa peal olevaid õisi või katsuda kätega puulehti.

Iga selline hetk on nauding, kui oskan näha, märgata, tunda, kuulata kõike seda, mis Jumal on MEILE kinkinud.

12.05.10

.

Täna hakkas minuga msn-s rääkima inimene, kellega ma pole ligi pool aastat rääkinud. Küsis, kuidas mul läheb. Ma küsisin kuidas tal läheb. Küsisin kas midagi mureks. Ja ta vastas...

... et ta on Jumalast kaugele läinud. Et ta leidis sõbra, kes tutvustanud talle uusi raamatuid, vaatenurki elule.

Kutsusin teda laupäevaks Kaljusse, homme õhtul kokku saama, järgmisel reedel noortekale. Kuid ei saanud või ei tahtnud ta kokku saada. Vastas vaid...

...aga ma kardan, et ei tule enam Jumala juurde nii tagasi. Lihtsalt ma teen asju, mis mulle meeldivad ja mul iga päev nii positiivne. Täna lihtsalt hakkasin mõtlema jälle kõige üle.



Palvetan!

28.03.10

Uus lemmik!

Ei ole vaja ära ehmatada, eks Casting Crowns on ikka mu lemmik, aga...

Kuna minul ja Triinul on plaan teha üks video lähitulevikus, siis hakkasin oma (ja Taneli) plaate kuulama ja sõnu lugema. Tavaliselt ma eriti tähelepanelikult ei kuula sõnu kui ma just bussiga ei sõida. Ning seetõttu sain täna lauludest palju häid sõnumeid. Kuid üks artist jäi mulle eriti meelde.

Üks põhipõhjustest, miks mulle Casting Crowns on meeldinud, on see, et mitmed nende laulud on väga otsekohese ja mõnikord ka karmi sõnumiga. Brian "Head" Welch, endine Korni liige, ületab aga Casting Crownsi laulusõnumeid karmuselt lausa mitmekordselt. Eks üks põhipõhjuseid on kindlasti, et ta lihtsalt on nii madalal ära käinud, et ta tahab eriti jõuda just nendeni, kes on samas olukorras, kus temagi on olnud, ja vajavad suurt raputust. Ka tema muusika on raputav. Tavaliselt ma nii karmi muusikat ei kuula, aga need on lihtsalt liiga hea sõnumiga, et paneb kuulama.

Mõned lõigud:

*Flush*
Look at my face I'm all sucked up. I think I'll sleep all day.
I get the spins when my eyes are shut. I hate feeling this way. Flush!
All the puke I'm throwing up! In the toilet this sucks!
Not a part of growing up! Only spoils something.

Life is too boring! Same old story, get drunk, throw up, sleep all day.
I am something, I'm not nothing! I cant let myself decay!


*Re-Bel*
Lapsed laulavad: Mom and dad are not happy they fight every night
They can't even get through just one day without a fight
Mom and dad don't notice me they work six days a week
Sundays we all go to church but we don't even speak

Rebel! Rebel!
Your parents have failed you and I'm here to tell you
Rebel! Rebel!
The world has abused you and I'm here to choose you


*Money*
You got what you want, but it won't get you far
Was it what you thought? You forgot who you are
Your wife has left you and you don't see your kid
Now get on your knees. You know who your god is

Your god is money, so bow down to it
You act so funny, just look at yourself
You've lost your family, your friends all use you
You can't buy happiness so, get down on your knees
Bow down

Look at yourself. Your ticket to hell was free
To everyone else. You look like your livin a dream

Addictions have left you in your own gutter
You can't buy your way out of this hell on earth
If you don't get a grip you will soon be dead
Now get on your knees you know who your God is




Minu jaoks on see järjekordne tõestus, et Jumal räägib meiega nii erinevatel viisidel. Paljudele meist enamasti piisab, kui kui kuulda Jumala sõnumit läbi baptistist pastori, Casting Crownsi või Cindy Morgani. Kuid hetkel ma tunnen, et meie kogudus vajab mõnes mõttes just suurt raputust, nagu teeb B. "Head" W.

27.03.10

Üks imelik juhus

Täna juhtus üks kõige imelikumaid juhtumeid. Läksin küll eile pärast kahte öösel rampväsinuna magama, aga ärkasin täna pool üheksa juba üles. Tavaliselt ma tihti ärkan niimoodi ja jään uuesti magama ning magan kuni kell heliseb. Aga ei, täna ei olnud see päev. Täna ma tõusin lausa rohkem kui tund aega enne kella helisemist. Täna vist tuleb kindlasti üks eriline päev, ma tean seda.

Armastusega,
Mai

18.03.10

Pühendusega õdedele!





Olen juba pikka aega tahtnud mitmeid postitusi kirjutada, aga noh, eks need jäävad siis järgmisteks kordadeks. Seekord teen siis lühidalt:

Tahtsin õdedele vaid öelda, et:
"Kas pole mitte tore, et ei lase teie asjadel niisama siin tühja seista?! Võtame näiteks selle angel padja. Oli vist, Margit, sinu oma? Leidsin selle pool aastat tagasi kapist kasutuna seismas ja mõtlesin, et ohhh, Maxil oleks ju midagi külje alla vaja. Sokutasingi selle siis põrandale ja Maxile külje alla. Algul Maxi ei osanud seda küll kohe omaks võtta. Aga nüüd juba leian, et see tal igas kohas külje all, kui pikali heidab - nii köögis, minu toas kui esikus. Kas ma pole mitte praktiline?"


18.02.10

.

Lõpetasin just referaadi teemal "Kooliprobleem kui koduprobleemide indikaator". Seal ma kirjutasin palju kasvukeskkonna mõjust isiksuse arengule jne. Ning see pani mõtlema.

Juba väiksest peale, on minu õed olnud üheks mind edasilükkavaks jõuks. Oi kui tihti ma tahtsin koolist poppi teha, aga Mare sai kohe aru ja ei kustutanud enne toa tuld, kui ma üles tõusin ja kooli läksin. Õed ajasid mind ka üles ajaperioodidel, kui ma tahtsin magada selle asemel, et minna Liivalaia teenistusele pärast Kaljut. Õed vestlesid minuga tundide kaupa, kui panid tähele, et olen liiga tujukas või pahur. Loomulikult on suur osa minu kasvatamisest ka vanematel, aga kui ma praegu järele mõtlen, siis ma ei kujutaks ettegi, milline inimene ja milliste harjumustega ma oleksin, kui mul poleks olnud vanemaid õdesid.
Teisipäeval rääkis Triin kodugrupis, kuidas ta Iirist peab kooli ajama. Seda oli nii hea kuulata. Tegi mind lausa natuke kadedaks. Sest mul ei ole enam kedagi, kes vaataks, et ma ikka teen seda, mis mulle endale on parim. Viimane aasta ongi olnud selle poolest teistsugune aasta. Nii palju inimesi on läinud minu juurest pigem kaugemale, aga nende ülesandeid ei ole tulnud uued inimesed täitma. Minu jaoks on see aasta olnud nagu paus, seisak.
Terve tänane päev oli minu jaoks nagu üks paus. Mul sai otsa ennast edasilükkav energia. Ma läksin noortetiimi koosolekule, kuid peas oli tühjus. Mul polnud halb tuju, mul polnud midagi halba juhtunud, lihtsalt tühjus. See tunne ei meeldinud mulle.

15.02.10

Head uudised!

Oi, täna tulin ma lausa hõljudes koju...

1. Täna pandi koolis üles semestri pingerida. Nii mina kui Tiina hakkame saama stippi. Minu keskmine hinne 4,5 ja 36 eap-d.

2. Täna saime Tiinaga piletid Belgiasse ostetud. Asi selles, et võtame ainet Võrdlev sotsiaaltöö ja selle raames lähme aprilli lõpus viieks päevaks Belgiasse. Eile oli viimane päev osta odavad piletid Ryanairist, aga mingi jama tekkis. Täna aga Tiina helistas Ryanairi ja sai eilse hinnaga kaks viimast piletit ostetud.

3. Täna öösel tegin tulumaksutagastustaotluse ära. Tuli kindlasti parem tulemus kui eelmine aasta. Eelmine aasta oleksin pidanud tagasi saama 3.-, aga jah alla 50.- ei tagastata. See aasta aga tagastatakse mulle 1542.-

4. Täna leidsin suurepärase kingi Avele sünnipäevaks. Enne oli juba põhiasi olemas, aga nüüd on kink täielik!

5. Täna käisin Päästearmees ning lähipäevadel saan teada, kas ja mis summa eest saaksime teha suvelaagrit Loksal. Nad tundusid üsnagi lootustandvad, et see on võimalik. Niisiis, fingers crossed!


Hea päev oli:)!

23.01.10

Aeg kolida!

Kuna mul täna ka väga hea tuju, siis mõtlesin teie tuju ka turgutada:D.

Edastan teile ühe päeviku sissekande 3ndast septembrist 1996.
Kes ära arvab selle kirjutise autori, saab minult kommi!

Olen praegu piknikul. Siin on täitsa äge.
Me
alguses sõime. Ma võtsin kaasa ühe 1,5 Coca.
Mul on see juba praegu joodud. Eva ütles, et ma
ei saa seda kogu pikniku jooksul joodud. Aga ikkagi sain.
See eest ma krooksun kogu aeg.
Kuna ma käi
sin laagris, armastan
ma praegu Veikot.
... ...
Aga see-eest Veiko kirjutas mu nime puu peale.
See läks punaseks. Järgmisel aastal ma vaatan,
kas see on
veel alles.
Nüüd lõ
petan, sest me hakkame mängima.

Have yourself a merry little christmas!

Heh, küll see aeg ikka lendab kiiresti.

PS: Autorile ütleksin edasi seda, et kas pole mitte tore, kui saad kõik asjad Kanepist ära kolitud:D!

Täheldus

Varem olen ma alati arvanud, et kui olla väsinud ja kõht tühi, siis tuju on väga kerge halvaks minema. Kui tuju halb on, siis nii kerge on tuua vabandus, et ohh, sorriii, ma pole söönud ja maganud eriti täna.

Aga... täna täheldasin mina, et kuigi ma olin vaid pisukese söönud, nii palju magada ei saanud, kui oleks tahtnud, kella kahest alates tegin koristustööd Kaljus... siis ikka on tuju kuni praeguseni hea. Noortekas oli tore ja koristamisega teenida oli ka hea :). Alles kella 00:00ks jõudsin Kaljust koju täna.

Huh, aga väsinud olen ikka. Ning sööki pean minema ka veel otsima. Väga hoolikalt pean otsima, sest ema pole ikka veel haigusrahasid kätte saanud, nuuks.

Kohtumiseni, kallid!

19.01.10

Mis teoksil?

Juhtunud on palju. Minu elus küll vähem hetkel kui mõnel teisel, aga natuke paneks kirja, mis teinud olen.

Eelmine neljapäev sain eksamitega ühele poole. Kuna üsna edukalt sain need tehtud, siis tähistamiseks astusin ka loomulikult Viru keskusest neljapäeva õhtul läbi. Käisin küll päris mitmest poest läbi ja hoidsin värisevate kätega peos mitmeid ilusaid asju, siis siiski võtsin jõu kokku ja asetasin riided tagasi. Lahkusin keskusest vaid uue rahakoti, toidukoti ja koerašampooniga.

Neljapäeva õhtul võtsingi Maxikese käsile ja tõstsin vanni.
Esimene pilt on siis sellest, kus Maxi ootab alles pesu.


Teisel pildil on Maxi juba puhas poiss ning käsil on kuivatamine.



Teate, võib-olla on asi selles, et õed on kodunt läinud ära kaugele maale, aga ma ei oska kirjeldada, kui kallis võib üks loom mulle olla. Maxi on minu üks parimatest sõpradest kindlasti. Mõni võib arvata, et ma olen imelik, et koer nii tähtis saab olla. Aga ma olen pool oma elust temaga ju ometi üles kasvanud. Ning kui öeldakse, et kui sa tunned end nii üksiku ja kurvana, et ainuke, kelle poole pöörduda veel saad, on Jumal. Siis Jumala kõrval on mul olemas ka Maxi. Maxi vaatab mulle otsa ja kallistab mind alati, kui vajan seda.

Ning teate mis ka veel, kui temast pilti teha, siis ta alati rabeleb ja raske teda pildile saada. Aga kui hakata lugema üks-kaks-kolm, siis kohe ta saab aru, et miski teoksil ja vaatab kaamerasse.


Laupäeval sõitsin ma Haapsallu. Tagasi jõudsin sealt alles täna. Mulle väga meeldib Haapsalus olla, seal on alati rahulik ja puhata saab korralikult.


Täna õhtul käisin jällegi Kaljus - thjkoosolek oli seal. Koju jõudes hakkasin tegema midagi, mida olen juba ammu planeerinud. Panin voodipea kohal olevale seinale üles pildid raamides ja roosid ka, mis varem seal niisama rippusid. Nüüd saan iga kell oma kalleid ka sealt vaadata.




Aga nüüd ma lähen magama, sest homme hommikul sõidan Tartusse. Tagasi tulen sealt alles reede hommikul. Nii et kohtumiseni!

07.01.10

05.01.10

Masu mis masu

Vabandan ette, et see postitus tuleb ebasobival teemal. Kes julgeb, lugegu edasi...



Ema tuleb koju -> läheb tualettruumi - > tuleb tualettruumist välja - >ütleb minule...
"Mai, kas sa võiksid natuke ökonoomsemalt seda paberit kasutada, ei ole raha koguaeg paberit juurde osta!"




Jätk:
Sööme vanematega - > teeme nalja tualettpaberi kohta -> isa ütleb (lambist) - >
"Mare nimeks oli lapsena ju puuksmeister, hahaha!"

03.01.10

Spagetid

Isaga sööme ema tehtud sööki ja räägime juttu. Isa (lambist):"Meie kogudus on ikka üle prahi. Ma ütlen, et meil on ikka väga tore kogudus!"

Aamen!