21.06.10

Kodu

Jõudsin täna 20 minutit hiljem koju kui tavaliselt - 23:50. Jõudes koju, võtsin kutsu rihma otsa ja viisin ta väikesele pissiringile. Tavaliselt olen Maxiga ainult maja esise ligiduses, aga täna tegin lausa majale ringi peale ja ronisin veel mäekese otsagi. Selle väikese ringi jooksul tuli mulle igasuguseid seiku meelde minu kalli kodukoha kohta, kus olen elanud oma terve elu, ning tahan neid ka teiega jagada.

1. Lapsepõlves oli meie pere tõenäoliselt ainuke eestikeelne pere terve maja peale. Järeldan seda sellest, et kunagi ei olnud kuulda midagi peale vene keele. Praegu aga kuulen tihti eesti keelt siin kandis.

2. Terve oma 22,5 aasta jooksul, pole mind kunagi koduteel röövitud või kallale tungitud. Sellest järeldan, et Põhja-Tallinn ehk Kopli on ohutu koht elamiseks.

3. Mare arvab, et trammipeatuses kaubitsesid pikka aega narkodiilerid. Aga mina seda pole täheldanud.

4. Mitmeid aastaid tagasi ärkasime õdedega öösel üles. Kuulsime, et midagi toimub õues. Läksin kardina taha piiluma. Kohe natukese aja pärast nägin, kuidas akna all seisev vana auto lahvatas leekidesse. Tegemist oli ilmselgelt süütamisega.

5. Minu maja kõrval asub väikene mäeke. Talviti saab sealt kelguga alla lasta. Väga tihti kallati see veega üle, siis sai liugu jääl lasta. Kahjuks pole ma sealt alla lasknud juba vähemalt 5 aastat. Sel talvel pigem häirisid mind lastehulgad, kes otsustasid hommikuti (loe u kell 11-12) minu akna all kilgates talverõõmusid nautida.

6. Umbes 10 aastat tagasi varastati õues pesunääridelt Mare teksapüksid ära. Pärast seda me pole riideid õue kuivama pannud.

7. Sel talvel, kui oli meeletult lund, siis ka meie maja kõrval olevale mäele tekkis topelt lumemägi, mille otsa ronisin igal õhtul Maxiga, kui teda vetsu viisin. See lühiajaline traditsioon meeldis mulle väga. Seetõttu otsustasin seda ka ükskord oma mobiiliga jäädvustada. Pildi peal poseerib Maxi Milian Kirbuste Soonik lumemäe peal.



Kallis on mulle kodu nii halvas kui heas.

Armastusega,
Mai