Nagu lubatud

PS1: Täna saab otsa aprillikuu ja sellega ka mu lubadus, et kirjutan iga järelejäänud aprillikuu nädal vähemalt kolm postitust blogisse. Ning ma saingi hakkama, polnud see ju raske tegelt. Tõenäoliselt oleksin nii või naa nii palju kirjutanud, aga kes teab. Iial ei tea, mis oleks olnud ju. Aga nüüd ma saan Joonatanilt kingitused Hiiumaalt ja Lätimaalt - umbes stiilis Hiiumaa vett ja Läti mulda, kuid iial ei või teada:). Igastahes kingid mulle meeldivad, olgu need mis tahes, peaasi, et tehtud südamega.
PS2: Sain räägitud täna Nuutsaku inimesega ja KNL2009-suvi toimub enamikus ajas kogudusega koos. Ehk siis kolmapäeva õhtust pühapäevani, sest nii enne kui ka pärast laagrit on kõik ajad kinni. Aga usun ja tean, et see laager saab olema õnnistuseks ja mulle väga meeldib meie Kalju koguduse suur pere. Kahju ainult, et ma alati ei saa oma ülesannetega õigeaegselt tehtud ja nii nagu peab. Soovid on mul aga parimad.
PS3:Ma olen nõrgaks muutunud. Viimased neli tööpäeva pole ma suutnud ühte ust kinni keerata. Ühe nõksaku suudan suure vaevaga keeratud ja siis kolmel korral olen jätnud võtme sisse, et siis Andreas saaks hommikul selle lahti sealt keerata ning ühel õhtul aitas õnneks mind Kaspar, kes külastas mind, et ei peaks võtit sisse jätma järgmisele vahetusele. Ning jah, pean tunnistama, et trenni peaksin ikka tegema hakkama. Ainus asi, mis mul hetkel kasvab, on mu kõht ja joosta ka enam eriti ei jaksa. Noh, täitsa käest ära olen läinud.
PS4: Ikka armastusega kirjutatud postitus. Jumal on minu südames esikohal!

Hingelind

Eelmiseks esmaspäevaks anti minu kursusele koduseks ülesandeks leida luuletus, mis hetkel kõige rohkem räägib enda kohta, mis on minu-luuletus sellel ajaperioodil. Niisiis, kuigi ma tol esmaspäeval ei jõudnud Sotsiaaltöö ja elukaar loengusse, siis siiski ma otsisin ja lugesin ning leidsin väikese raamatukese "Hingelind" Michal Snuntilt, kunstnik Reti Saks. Ning just sellest oleksin ma loengus ette lugenud.

Sügaval sügaval kehas elab hing.
Keegi pole teda veel näinud,
aga kõik teavad, et ta on olemas.
Ja mitte ainult ei teata, et ta on olemas,
vaid teatakse sedagi, mis on tema sees.



Hinge sees,
tema keskel
seisab ühel jalal
lind. Lind, kelle nimi on hingelind.
Ja ta tunneb kõike seda, mida meiegi tunneme.



Kui keegi meile haiget teeb, hakkab hingelind mööda
meie keha igas suunas, sinna ja tänna ringi tormama.
Ja tal on väga valus.

Kui keegi meid armastab,
hakkab hingelind
väikeste rõõmsate hüpetega kekslema,
edasi ja tagasi,
siia ja sinna.

...

Kui keegi meie peale vihastab,
tõmbub hingelind endasse
ja on vait ja kurb.

Aga kui keegi meid kallistab, hakkab hingelind,
kes elab sügaval sügaval meie kehas,
kasvama ja paisuma,
kuni ta täidab peaaegu kogu meie sisemuse.
Tal on nii hea olla, kui meid kallistatakse.

Meie kehas, sügaval sügaval , elab hing.
Keegi pole teda näinud,
aga kõik teavad, et ta on olemas.
Ja veel kunagi,
mitte kunagi pole sündinud inimest,
kellel pole hinge.
Sest hing tuleb meie sisse selsamal hetkel,
kui me sünnime,
ega jäta meid maha
mitte kordagi
nii kaua kuni me elame.
Inimene hingab teda nagu õhku
oma sünnihetkest
kuni oma surmahetkeni.


Muidugi tahate nüüd sedagi teada saada,
millest hingelind on tehtud.
Oh, see on imelihtne.
Ta on tehtud paljudest laegastest.
Neid laekaid ei saa niisama kergesti avada,
sest iga laegas käib lukus võtmega,
mis sobib ainult talle.
Ja hingelind
on ainus, kes saab avada oma laekaid.
Kuidas?
Ka see on imelihtne:
oma teise jalaga.

...

Mõnikord võib inimene ise valida
ja linnule märku anda,
missugust võtit keerata ja missugust laegast avada.
Aga mõnikord otsustab lind meie asemel.



...

Ja võib juhtuda, et inimene on kade, ilma et ta seda
üldse oleks kavatsenud.
Ja võib juhtuda, et inimene teeb teistele halba just siis,
kui ta tahab neid aidata.
Sest hingelind ei pruugi alati sõna kuulata
ja valmistab inimesele mõnikord palju tüli.

Nüüd pole enam raske taibata, et iga inimene
erineb teistest, selle hingelinnu pärast, kes on tema sees.
Kui mõni lind avab kohe hommikul rõõmulaeka,
valgub rõõm sealt inimese kehasse
ja inimene on rõõmus.

...


Kuri lind avab ebameeldivad laekad.

Hea lind valib niisugused laekad, mis teevad head.

Aga kõige tähtsam on lindu hästi hoolikalt
tähele panna.
Muidu võib juhtuda, et hingelind hüüab meid,
aga meie ei kuule.
Kahju. Ta tahab rääkida meile meist endist.
Ta tahab rääkida meile tormidest, mis on lukustatud
tema sees asuvatesse laegastesse.

On inimesi, kes kuulavad teda sageli.
On inimesi, kes kuulavad teda harva.
Ja on inimesi, kes kuulavad teda
ainult üks kord elus.

Sellepärast tasub,
kas või hilja öösel, kui ümberringi on vaikne,
kuulata tähelepanelikult hingelindu, kes on meie sees,
sügaval sügaval meie kehas.




Mina õpin alles oma lindu tundma, temaga arvestama, teda kuulama. Ohh, nii hea tunne on, kui mu lind on õnnelik. Kuid on nii tihti kordi, kui teen asju, mis minu hingele ei meeldi.
Õpin, imestan, armastan.
Ühel päeval lendab minu lind taevasse. See talle meeldiks!

Esmaspäev

Pean kolme päevaga kolm postitust tegema, siis on limiit täidetud. Huh!

Aga... iga päev on nii omapärane ja huvitav.

*Puhkesin nutma lõuna ajal loengute vahelisel pausil kodus olles, kui lugesin artiklit sellest, kuidas vabatahtlikud tegid heategevuseks annetatud arvuteid korda.
*Kodugrupis oli seekord, et alguses ei saanud pidama, siis lõpus ei saanud vedama.
*Mõõtsin aega, et jõudsin Tiina juurest koju 10 minutiga.
*Jalutasin isa ja Maxiga õues.
*Rääkisin telefonis Taneliga 2 tundi.
*Kirjutasin blogi.
*Täna öösel kuulan ma Brian "Head" Welchi

PS: Hea uudis on see, et Tiina tegigi endale blogi - nii tore!

Teeks nii

Otsustasin, et ma ei tohi endale osta ühtegi asja enne (v.a hädavajalikke loomulikult), kui olen saavutanud endale tähtsa eesmärgi. Ärge küsige, mis see eesmärk on!

Pealegi, täna koju jõudes leidsin end ees ootamas ühe kleidi, mille ema oli mulle ostnud. Täitsa mummu ja paras! Niisiis, poole aastaga on mulle kappi juurde tekkinud 10 uut kleiti, milledest olen jõudnud kanda vaid ühte. Kõik on Margiti ja tema pulmade süü.

NB: See "Johanna komplimenteeritud kleit" EI ole kleit vaid pluus!!!!!!!



PS: Mulle väga meeldib pulmakleit filmi Mamma mia 2008 aasta ekraniseeringust!

Armasta!

"Don't go wasting your emotion!
Lay all your love on me!"

Emo

Mõnikord ma tahaksin hakata EMOks.



Igaühes on olemas üks väike emo peidus, aga...
... kui tuleb mõte, läheks nurka ja mossitaks, siis teen nagu Ave alati räägib - otsustan mitte nii teha. Sest, kuigi mõnikord tundub see kergema väljapääsuteena, siis olla emo on tõenäoliselt hoopiski palju palju raskem.

Pealegi, ma ei tea emodest mitte midagi.

Ära ole emo!

NB: Pühendusega Margitile!

Pulk

Koristan praegu oma pudi-padi ja ehteid. Nii tore on, et just samal ajal hakkas Joyce Meyer rääkima PowerStationis üleliigsest lahti saamisest (sealjuures asjade äraviskamisest), et saaksime tegeleda sellega, mis oluline ja kasvada. Päris hea ajastus või mis. Sest tegelt, kui on ikka suur karbitäis käevõrusid, no siis on ikka midagi korrast ära ja tänu Joyce'le sain ma vähemalt pooltest lahti. Noh, väärisehetest ma nii kergelt ei suuda loobuda:D, aga millegipärast ei kanna ma üldsegi oma ehteid. Ei tea, kas nad ootavad oma aega, et neid kannaksin või aega, mil avastan, et need peaks ka ära viskama.

Kaks sõprusepulka Balchyocast 2006 ma ikkagi ei viska vist niipea ära, kuigi ei ole mul plaanis neid kanda. Ühel on kirjas Sa oled lihtsalt super! ja teisel Thank you that you are, thank you for the feelings, sorry that I'm not what you want me to be... ma enam isegi ei loe täpselt välja, mis kirjas. Head mälestused!

Mäletan, et alles hiljuti me rääkisime neist pulkadest ja naersime:D. Mare pmt ei ole kunagi Balchyocas ühtegi craftsi teinud, no on ikka tüüp.

Asjad on ikka ühed vigurid - kas hoida, visata, kanda, teha, osta?!

Brrrrr, otsuste tegemises ma ei ole just kõige osavam...

Kodu

Loeng lõppes. Teise loenguni oli aega 2 tundi. Jalutasin koolist Hobujaama.

Tahtsin sõita Liivalaiasse, aga nagu kiuste, tulid järjest tramm 2, buss 3, tramm 1. Hhhh, loomulikult oleksin tahtnud koju rohkem minna, aga kergem ja mõttekam ajaliselt oleks ikka Liivalaia. Mina, kes pole harjunud ootama, hakkasin mõtlema, et kõik teed viivad ikka koju. Nagu öeldakse, et kõik teed viivad Rooma. Koju - täiega tahaksin kodus olla ja eks varsti sinna saangi.

Aga... kui tuli lõpuks tramm 4, siis tabasin, et mis lollust ma ikka mõtlen. Kõik teed ei vii koju. Kõik teed ei vii Rooma. Mina ise valin, mis trammi peale lähen, kuhu tahan jõuda. Nagu kadunud poja loos. Poiss tahtis kodunt ära saada, lõbutseda, priisata. Ta olekski võinud jääda kadunud pojaks. Kuid, ta ise valis lõpuks alanduda ja minna tagasi isakoju. Iga päev valin mina ISE, mis teed tahan käia.

KÕIK teed EI vii taevasse!

Armastusega!
Mai

PS1: Meile pandi VP-sse uued kasttelekad aukudesse. Harjumatu neid isegi vaadata:D. Tulge külla - näete oma silmaga!
PS2: Mina ja Tiina saime sotsiaalpsühholoogia eksami esimese poole 100%, jei:), see aine ikka veel meeldib mulle.

Side

Ma tahan jäädvustada seda hetke, tunnet - mida küll kahjuks ei oska kirjeldada.

Täna hommikul. Siiamaani. Olen unine, keha on väsinud, aga see tunne on nii suur...

Kuidas on võimalik ühest ööst, mis algab küllaltki tavaliselt (nagu vanasti), tulla öö, mis täidab sellise tundega, mida ei taha, et kaoks?

Pöördepunkt. Avanemine. Nutt. Avanemine. Nutt. Avanemine. Nutt. Avanemine. Nutt. Avanemine. Nutt. Avanemine. Nutt. - Rahu.

Armastus. Side. See tunne on niiiiiiiiiiiiiiiiiiii hea. See aitab läbi raskuste.

Raha! - pühendusega jaanipäevale

Pärast pikka aega teadmatust, otsustasin täna töölt koju jõudes teada saada, kui palju mul ka raha on. Sest, kes veel ei tea, siis minu isiklikul arvel on mitmeid avansse Kalju noorterahast ja sellelt olen teinud ka palju palju palju kulutusi. Lugesin kokku tšekid, tegin mini-aruanded laagrist, noortetoa ja jooksvatest kuludest ning saingi teada... Olin isegi üllatunud tsipa, aga ma igaksjuhuks jätan enda teada, kas positiivselt või mitte. Aga...
Tšekid on ikka toredad asjad. Mulle meeldivad. Kuid mulle ei meeldi, kui neid ei osata kasutada. Mina aga oskan. Lugesin igast tšekist välja, kus ma olin, kellega olin, mida tegime. See oli päris vahva. Head ajad... Ei mäletanudki varem, et ikka nii palju käisime poes. Aga kõik on talletunud arhiivi - tšekkidele.


Olge kallid ja ärge muretsege liigselt raha pärast:)!




PS: Mu lemmikmoos on metsmaasika moos (loomulikult isetehtud) <- olen tahtnud seda ammu öelda:).

Suhtleme

Õppisime sotsiaalpsühholoogias nelja teooriat, mis määravad inimeste vahelise sobivuse...

1) Sarnasusteooria - T. Newcomb püüdis tõestada, et sarnased tõmbuvad. Tegi katseid tudengitega ning leidis, et eelduseks selles, kellega suhtleme on ühise osa leidmine - nii välimine kui sisemine.

2) Vahetusteooria - Püsivates suhetes olevad inimesed vahetavad väärtusi (nt rikkus tarkuse vastu). Ainult inimene, kellel on midagi pakkuda (kapitali), saab sellisesse suhtesse astuda.

3) Avanemise teooria - Igasugune püsiv suhe tähendab enda avamist (info väljaandmist) teisele. See näitab panustamist, usaldamist. Mida rohkem ennast avad, seda sõltuvam oled. Mida sügavamale minnakse, seda tõsisemaks muutub suhe ja dramaatilisemalt elatakse üle suhte katkemise.

4) Devendra Singh'i teooria - mehele on kõige külgetõmbavam naissoost isik, kelle vöö ümbermõõt moodustab 70% puusa ümbermõõdust.




Miks suhtled sina?

Suur Reede

Mai: "Maxil on ikka niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii suur armastusvajadus."

Mare:"Noh, õige Soonik ju!"

Neljapäev

Oli üks tore päev. Juba algus oli paljutõotav - magasin kella 12ni. Uimerdasin natuke ringi, kuni helistas Tiina kell 13:00 ja küsis, kas ma ikka tulen tema juurde kooliülesannet tegema. Loomulikult see algas juba kell üks, nii et ma jooksin. Kiiresti.

Tiina juures oli tore. Ülesanne oli juba enamikus tehtud, kui mina sinna jõudsin ja pärast seda jäin ma Tiinaga tüdrukute jutte rääkima mitmeks tunniks. Sellepärast ma ei jõudnud Liivalaia hängima, nagu olin Avele pooleldi lubanud.

Tiina juurest lahkudes ei suutnud ma kiusatusele vastu panna ning pidin läbi käima US2U-st. Mulle meeldib selle pudipadi nurgake. Seekord leidsin sealt ühe savist tahvli. See oli helesinine ja karikakarde õitega. Kirjas on selle peal salm Jeremiah 29:11, mis eesti keeles ütleb:
Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan,ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.
See kirjakoht oli kuidagi väga kinnitav mulle eile. Just vajasin seda :).

Siis läksin ma Kaljusse suure neljapäeva teenistusele. Algul läksin ülesse tuppa. Alla tulles tundus kuidagi nii vaikne, nagu teenistust polekski. Aga oli siiski. Ainult et kuigi see oli kahele kogudusele korraga mõeldud, oli seal inimesi poole vähem, kui muidu ühel teenistusel inimesi. Suhteliselt kurb. Aga lõbus oli siiski see, et vene kogudus laulis ikka tugevalt eestlased üle:D. Õnneks minu läheduses oli Erki, nii et ma siiski leidsin põhjuse, et laulda eesti keeles. Kui mina ja Johanna lahkusime, siis ütles Vilver, et siit lahkub üks põlvkond - mina ja Johanna olime ainukestena noortest. Lapsi polnud üldse.

Pärast teenistust läksime Johannaga Liivalaia. Seal oli väga toreeeee. Mulle meeldivad mu sõbrad, kes seal eile olid - Geoff, Siim, Külli, Johanna, Triin, Iiris, Heli, Dan, Heikko. Mulle meeldib laulda nii palju, et hääl läheb ära. Igatsen ikka täiega neid aegu, kui saime laulda iga nädal väga palju.

Kolmveerand 12 hakkasin koju minema. Dan oli ikka naljakas. Rääkis kuidas mu õdedega arutasid, et mida ma ikka siis otsustan. Arvas, et mulle on tehtud abieluettepanek. Naersin end ikka herneks. Nii armas. Sõbrad on ikka väga head mul. Hoolivad ja tunnevad huvi. Ja kui pole ammu koos saanud aega veeta, siis tahavad minna minuga deidile...

Armastan teid tükkideks!

PS: See on nii armas, kui väiksed poisid laenutavad ja allkirjaks kirjutavad oma eesnime trükitähtedega.

Koristuspäev

Tänase päeva veetsin kodus ja ainult kodus. Lülitasin telefoni lõuna ajal välja - ei tahtnud kellegagi rääkida. Kuulasin Damien Rice'i. Mulle aitas vist ühest korrast selle kuulamisest, siis tuli ema ja ütles, et paneksin midagi rõõmsamat. Ave, ma imestan, et sa nii normaalne oled pärast neid aegu Coldplayga.

Ülejäänud aja olen üritanud koristada. Siia oli juba tekkinud väga suur segadus. Varsti on kõik korras ning siis võin panna küünlad põlema. See on huvitav, et ma kunagi ei taha küünlaid põletada, kui kuskil on sassis. Aga kui kõik on korras, siis on hea istuda ja vaadata, kuidas väikesed tulukesed on mööda tuba laiali.



Mõtlesin, et samamoodi on ka mu eluga. Kui kõik on korras, siis on niiiii hea lasta oma tulel särada. Särada kõigile! Oleks oma elu korrastamine vaid sama lihtne kui toa koristamine.

Kui...

...mina alles noor veel olin.



Olen mõelnud, kui hea oli noor olla. 16 oligi vist parim aasta. Sain päästetud, ristitud... Mõni julges väita, et ma naeran liiga palju.

Jah, ma olen kurb, et mind mõni juba eakaks nimetab, aga... küll ka temal jõuab kätte aeg, mil teda mullaks nimetatakse:P.

...

Tegelikult ma ei pea ennast vanaks. Sugugi mitte. Aga kuna ma olen noortejuht, siis tunnen, et ma vist ikka ei ole enam noor ka. Ma tunnen, et pean ennast jälgima, kuidas ennast lasen välja paista. Ega ma ei anna halba eeskuju. Ega ma ei avalda enda kohta liiga palju, millest noortel ei ole hea teada. Kas tohin näidata oma nõrkusi? Kui näitan, siis võivad nad äkki arvata, et nii võibki või kaotavad austuse täielikult mu vastu. Just sellepärast mulle meeldis olla noor. Ma võisin naerda kui palju tahan. Nutta kui palju tahan. Võisin lubada vigu. Aga hetkel ma võib-olla olengi see salapatt, nagu Helari rääkis. Kõik mu sees on salajas, peidus.

Kõik on korras

Jalutasin täna ajas tagasi - vaatasin KÕIK Jaime postitused Xangas. Ajani, kui kohtasin esimest korda kolme väikest My'd ja see oli ma arvan, et 5-6 aastat tagasi Tartus YR-l.



Kohtasin oma esimest LTC conventionit. Hale'de lahkumist - Clint'i, kes mängis VÄGA olulist rolli minu tulekul Kristuse juurde.

Ning meie viimaseid esinemisi vabaõhumuuseumis, kus ma olin selleks ajaks käinud juba sadu kordi. Jah, suviti oli rahvatants me elu. Samuti häid mälestusi Avega, kes on mulle väga kallis. Peaksin seda talle tihedamini välja ütlema, sest algusest peale on ta olnud meie pesamuna, keda peab hoidma. Nüüd aga hoiab ta juba meid ennast. Raske uskuda, et tunneme üksteist juba oma 10 aastat. Ajal on vist tiivad.

Viimane kokkupuude käsitööga, kus nukud olid alati omaniku näoga, nii kallihinnalised ja alati vajasid parandamist. Iirist, kellega alati hea olla ja harjutada sign language't, mida ma ei oska.

Parimat reisi Elvasse, mis nüüdseks on muutunud minu jaoks liigagi tähenduslikuks ja elu parimat aastavahetust 2 aastat tagasi Bankside ja S7-ga, kui sain teha inglit lörtsis.

Mare, sa ei pea liigselt muretsema. Armastan sind täiega!:)

Mälestusi on liiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiga palju. Hea on, et Jumal meie ajud nii suureks on meisterdanud!

Kallistan teid kõiki tugevasti!

Otsusta!

Laager oli lausa suurepärane minu jaoks, see oli kinnitus mulle ja suur õnnistus. Jumala juhtimine oli see tervenisti. Õppisin, et peab usaldama Jumalat täiesti, siis ei ole kohustused koormaks, vaid need kannavad sind ennast.

Olete mulle kallid! Väärtustage iga hetke, mis Jumal on teile kinkinud!