Oli üks tore päev. Juba algus oli paljutõotav - magasin kella 12ni. Uimerdasin natuke ringi, kuni helistas Tiina kell 13:00 ja küsis, kas ma ikka tulen tema juurde kooliülesannet tegema. Loomulikult see algas juba kell üks, nii et ma jooksin. Kiiresti.
Tiina juures oli tore. Ülesanne oli juba enamikus tehtud, kui mina sinna jõudsin ja pärast seda jäin ma Tiinaga tüdrukute jutte rääkima mitmeks tunniks. Sellepärast ma ei jõudnud Liivalaia hängima, nagu olin Avele pooleldi lubanud.
Tiina juurest lahkudes ei suutnud ma kiusatusele vastu panna ning pidin läbi käima US2U-st. Mulle meeldib selle pudipadi nurgake. Seekord leidsin sealt ühe savist tahvli. See oli helesinine ja karikakarde õitega. Kirjas on selle peal salm Jeremiah 29:11, mis eesti keeles ütleb:
Sest mina tunnen mõtteid, mis ma teie pärast mõlgutan,ütleb Issand: need on rahu, aga mitte õnnetuse mõtted, et anda teile tulevikku ja lootust.
See kirjakoht oli kuidagi väga kinnitav mulle eile. Just vajasin seda :).
Siis läksin ma Kaljusse suure neljapäeva teenistusele. Algul läksin ülesse tuppa. Alla tulles tundus kuidagi nii vaikne, nagu teenistust polekski. Aga oli siiski. Ainult et kuigi see oli kahele kogudusele korraga mõeldud, oli seal inimesi poole vähem, kui muidu ühel teenistusel inimesi. Suhteliselt kurb. Aga lõbus oli siiski see, et vene kogudus laulis ikka tugevalt eestlased üle:D. Õnneks minu läheduses oli Erki, nii et ma siiski leidsin põhjuse, et laulda eesti keeles. Kui mina ja Johanna lahkusime, siis ütles Vilver, et siit lahkub üks põlvkond - mina ja Johanna olime ainukestena noortest. Lapsi polnud üldse.
Pärast teenistust läksime Johannaga Liivalaia. Seal oli väga toreeeee. Mulle meeldivad mu sõbrad, kes seal eile olid - Geoff, Siim, Külli, Johanna, Triin, Iiris, Heli, Dan, Heikko. Mulle meeldib laulda nii palju, et hääl läheb ära. Igatsen ikka täiega neid aegu, kui saime laulda iga nädal väga palju.
Kolmveerand 12 hakkasin koju minema. Dan oli ikka naljakas. Rääkis kuidas mu õdedega arutasid, et mida ma ikka siis otsustan. Arvas, et mulle on tehtud abieluettepanek. Naersin end ikka herneks. Nii armas. Sõbrad on ikka väga head mul. Hoolivad ja tunnevad huvi. Ja kui pole ammu koos saanud aega veeta, siis tahavad minna minuga deidile...
Armastan teid tükkideks!
PS: See on nii armas, kui väiksed poisid laenutavad ja allkirjaks kirjutavad oma eesnime trükitähtedega.
