Palju õnne!

Sünnikuupäev: 15.12.1987
Sünni kellaaeg: 06:35
Sünnikaal: 3100g
Sünnipikkus: 49cm
Sünnikoht: Pelgulinna sünnitusmaja



Kuigi olin väike, tahtsid suuremad õed ikka minu moodi olla!




Täna oli üks ilus päev ja tänan kõiki, kes mind meeles pidasid!



NB: Aasta pärast paluks mind pool 7 hommikul mitte tülitada!

Iroonia

Läksin palvetundi täna Kaljusse ning väga üllatunud ma ei pidanudki olema, sest olin seal üksinda. Sain koristada kappi, laulsin üksinda ülistuslaule, sättisin asju stendil ning täitsa hea oli olla.
Koju jalutades laulsin ikka sama laulu, kus sõnad *...ei iial ole üksi ma, sest minu kõrval kõnnid Sina, laulan Sulle kiitust...*. Ning mõtlesin sellele, et miks ma üldse kurb ei ole, et nö ilma asjata läksin kodunt Kaljusse ja kedagi ei tulnud kohale, kuid siis meenus, et eelkõige läksin ju kohtuma Jumalaga mitte teiste noortega. Ning Tema oli kohe kindlasti terve see aeg minuga.
Irooniline on aga see, et just eile kodugrupist koju tulles mõtlesin, et mu elu on see aasta muutunud kuidagi väga üksikuks.

Lõpetuseks postitaksin vaid mõned pildid pühapäevasest ppkoolitunni fotosessioonist. Nii lapsi kui ka õpetajaid oli kohal poole vähem kui tavaliselt aga väga tore oli:).










Häid jõule!

Oma silm on kuningas

Ohhh, kui te vaid teaks, kui õnnelik ma olen.
:):):):):):)
:):):):):):)

Sõnadest jääb väheks. :)

PS: Panin Maxi poseerima, et te ikka usuks, et see on tõsi!

walking in the winter wonderland

Täna oli üks hea päev. Ärkasin üles ja käes olid jõulud. Õues jalutades ümisesin aina laulu "Winter Wonderland".

Veera kutsus mind hommikul enda juurde appi, et puid üles viia. Olin täitsa nõus ja leppisime ajas kokku, kuid kui kohale jõudsin, siis ta oli juba kõik üles viinud, nii et sain ainult natukene abiks olla veel ja siis sain süüa ning teed juua temaga:). Esimene pilt ongi siis tema kodust Kalamajas. Ülejäänud pildid mu jalutuskäigust ühes minu jaoks muinasjutupaigas.












Kõige vingema teate jätan aga viimaseks. Kui noorte-alfalt koju jõudsin ja panin läpakas Big R radio mängima, siis arvake, mis laul tuli sealt??? No arvake, arvake!!!! Jep, õige vastus on "Winter Wonderland". Pretty cool, huh;)!


Armastusega,
Mai

Laps ja kriis

Täna algas mul uus aine kõrvaleriala lastekaitse raames, nimega "Laps ja kriis".

Arvan, et see aine hakkab mulle meeldima, kuigi seda on väga intensiivne kuulata. Täna käsitlesime üldiselt, kuidas inimene käitub, kui ta satub kriisi. Psüühiline kriis. Kriisi- ja katastroofipsühholoogia. Mida peaks tegema aitaja. Debriefing. Laste kriisireaktsioonid. Jõudsime alustada ka koolivägivalla teemaga. jpm

Paar mõtet, mis mulle meelde jäid:

*On absoluutselt normaalne tunda end ebanormaalselt ebanormaalses olukorras.

* Terved inimesed elavad positiivse illusiooni najal - minuga ei juhtu midagi. Masenduses olevad inimesed on realistid - nad näevad seda halba, mis võib juhtuda.

PS: Õppejõud andis klassi peale 3 raamatut, mida peaksime andma käest kätte lugemiseks. Üks nendest sattus kuidagi minu kätte. Keegi ei tahtnud neid eriti võtta, et lugeda. Mina sain siis lugemiseks raamatu "Laps ja lein". Üritan selle järgmiseks nädalaks läbi lugeda.

Loovus

Tulles Teele sünnipäevalt kolmapäeval koju, rääkisin issiga juttu. Tema ikka jutustas, et mida kõike mina ja mu õed temalt oleme saanud - tarkus, loovus jne. Talle meeldib ennast kiita:).

Aga kuigi mu isa on kirjanik, siis ka mu ema on väga tark ja loov, nagu võib näha ka tema koristamisest näiteks

Pool

Magasin täna pool päeva maha...

Õunamahl

Laupäeval tegime lõunamahla. Algul oli meid palju rohkem, kella neljast alates, siis aga üsna raskesti tuli selle tegemine. Anne oli ütleme nii, et mitte just kõige parem juhendaja. Kui mingi kell jäime kolmekesi (mina, Heli, Mari), siis hakkas palju kiiremini ja paremini kõik minema ilma äpardusteta.



Pool kaheksa saime mahlategemisega juba valmis ja siis tund aega koristasime, nii et pool üheksa saime minema.



Arvan, et Heli oli ütlemata tubli, et sellise ettevõtmise ette võttis.

(w)

Neile, kes teadsid Väinut kõrvalmajast, siis täna olid ta matused. Vähk võttis ta. Väinu oli vanapoiss ja issi hea sõber, kes aitas ka tihti pisi parandustöödega. Ta käis TIP-is, aga see jäi lõpuni käimata, sest läks Kasahstani ning tagasi tulles ei saanud enam järje peale. Tema õde käib Kalju koguduses ka - Ene Akkermann. Aga jah, tema matustel oli u 10 inimest, minu isa ja ta 2 õde tütardega ning veel kaks sõpra vanapoissi.

Tegelt ta nimi oli Väino Akkermann, aga issi kutsus teda Väinuks.

Solaris

Täna pärast loengut ja VP-d käisin ma lõpuks ära ka Solarise keskuses. Niisiis see postitus just eriti neile, kel pole veel võimalust sinna minna.

Üks põhipõhjustest sinna minekuks oli, et kõht oli väga tühi, niisiis sihiks oli eriti just toidupood. Mõned tähelepanekud siis:

1) Meeldis, et allkorrusel toidupoe kõrval olid lauad ja toolid ja isegi üks diivan. Niisiis kui just toidukohta ei taha minna, siis võib seal istuda ja keha kinnitada ja ei pea end tundma täitsa kodutuna nagu muudes keskustes kuskil poe ees süües pitsa tükki.

2) Iga ostuleti otsas oli teenindaja, kes pani toidud koti sisse. Algul oletasin, et koti peab ostma ja võtsin siis ühe ka leti alt, sest asju oli rohkem kui kotti mahtus. Aga pärast nägin, et esiteks raha selle eest ei küsitud ja need, kes leti alt ise ei võtnud kotti, sellele pani teenindaja ise toidukaubad solarise kilekoti sisse. Ei tea, kes need teenindajad ajutiselt ainult kuni kiired ajad või jäävadki. Aga minu jaoks oli see päris huvitav. Hea kui kilekoti pärast ei pea muretsema, kas kõik asjad ikka mahuvad sellesse ühte või kahte kilekotti ära.

3) Minu esmane lootus oli, et kommiriiulite vahelt leian midagi uut ja huvitavat, aga selles pidin siiski pettuma. Olid küll mingid mitmesajakroonised väikesed šokolaaditahvlid, aga come on, nii rikas ma küll pole:D.

4) Leidus toidupoes küll palju huvitavaid delikatesse (juustud jmt) ning mõned üksikud toidukaubad, mis välismaalt sisse toodud ja mujal poodides pole näinud (jogurtid, Ameerika jäätis - 99kr liiter, kalatooted jmt).

5) Kuigi mulle meeldib lilla värv, siis natuke häiris mind see liigne lilla rõhutamine igal pool. Ei tea, kas need, kes "lillade" vastased, üldsegi julgevad kunagi sinna sisse astuda.

6) Lahkudes märkasin, et puud tee ääres olid wrapitud lillasse mummulisse kilesse. Täitsa äge nägi välja, aga natuke kahju hakkas puudest.

Põhimõtteliselt jäin täitsa rahule. Ostsin endale suure hunniku erinevaid joogipudeleid, mida varem pole proovinud maitsta.Hetkel olen ära jõudnud juua Aloe Vera Kingi mango maitselise joogi (0,5l 21kr). Täitsa hea ja omapärane ning viljatükkidega.


Kohtumiseni siis Solarises!!!!!

Mitu korraga

Jõudsin nüüd koju ja tuju on hea. Hulganisti meeldiv kui nii on ja noortekas läks ka hästi täna.:)

1. Postitaksin esimesena kaks pilti ühest vingest asjast, mille leidsin eile US2U-s šopates. (Sellest rääkisin sulle Mari-ie täna koju tulles;)
Esimene pilt siis sellepärast, et näeksite hästi, milline ta välja näeb ja teine pilt sellepärast, et teaksite, kus asub ja kui suur see on.
PS: Teisest toa poolest ma teile pilti parem ei postita, sest ütleme nii, et pool kööki on hetkel minu toas. Esmaspäeval pidi köögis suurem lammutamine pihta hakkamine.


2. Lõpetuseks sooviksin tagantjärele teha postituse, mille tahtsin teha eelmine pühapäev.
Jutt siis käib pärast Kaljusest jäätisesöömisest Šnelli tiigi juures.

Kuna ilm oli ilus ja keegi meist (mina, Triin, Ain) ei soovinud veel koju minna, siis mõtlesime haarata r-st vanillad ja minna hetkeid nautima. Seadsime end tiigi kõrvale istuma ja tahtsime jäädvustada seda mõnusat aega õhe pildiga. See esimene pilt ongi selle tõestuseks. - Mida te aga ei tea, siis just samal hetkel kui vajutasin mobiilil pildistamise nuppu, siis ühest silmanurgast nägin midagi kukkumas enda peale. Tahtsin juba Triinu noomida, et mis ta on ebahoolas oma jäätisega, kui avastasime Triinuga korraga, et see polnud jäätis.
Saatsime siis ruttu Aini r-kioski pudeli vee ja salvakate järgi, sest nii minu püksid, käsi kui ka Triinu püksid ja kott olid kaunist looduslikku pruuni ollust täis. Triin tellis Ainiga veel ühe loto pileti, sest oli kuulnud, et sellistel puhkudel pidi vedama.

Saime siis puhtaks ennast mingi aja pärast ning hakkasime jäätist sööma. Ning siis lendas üks rahatäht tuule tõttu tiiki. Sellepärast siis see teine pilt. Ma ei hakka ütlema, mis suurus järgus see parem oli:D. (Pärast läksime seda veel jahtima, kui jäätised söödud)

Kolmas pilt siis kõige lõpuks on sellepärast, et näeksite, et jäätised olid selle aja peale meil juba päris ära sulanud ja Ain ei tulnud eriti selle söömisega toime:).



Ahjah, unustasin veel mainida, et kahekroonist taga ajades oleksin ma peaaegu pea ees tiiki kukkunud:D.
No vot kui hästi läks meie väikene koosviibimine. Aga nalja oli küllaga :).

Reklama

Koosolekul käidud - lahkumisavaldus üle antud, ikka veel ei tea täpselt, mitu tööpäeva veel käia on mul, aga ütleme nii, et õigel ajal lahkusin - palku kärbiti 10%.
Aga kuna Iiris sai teada, et suure tõenäosusega pannakse ta alates novembrist Kristiinesse tööle täiskohaga, siis otsustasime sinna minna, et Iiris siis ka näeks, milline ta uus koht välja hakkab nägema. Uskuge või ärge uskuge, aga Iiris polnud kunagi varem seal käinud.
Sõime jäätist ja puhkasime jalgu niisama, kuni otsustasime minna baltasse, et Iiris saaks otsida teksapükse endale jalga panemiseks:D. Midagi me kahjuks küll ei leidnud, aga mõtlesime et vaataks lõpuks üle kohad, kus varem pole käinud. Nii et astusime sisse kohvikusse Boheem. Olen niiii tihti sellest mööda läinud, kuid kuidagi ei osanud ette kujutada, kas see ka normaalne koht...
Nüüd siis koht ära nähtud - loomulikult algul me ei teadnud, et kuidas see süsteem siis siin ka käib - sest omamoodi letti seal polnudki. Aga saime kuidagi ikka endale kakaod tellitud, mis maksid muide 2.- vähem kui Reval Cafes;).
Mõnus hubane keskkond oli ka, palju erinevaid sopikesi oli võimalik sealt leida. Pildid olid ka ägedad. Eriti meeldis mulle mu vastas olev mere ja vihma pilt - nii rahulik ja unine tunne tekkis. Võib-olla oli asi küll selles, et olin ka unine, aga ikkagi...
Igastahes, meie lõpphinnak Iirisega oli, et koht väärib korduvat külastamist, kuhu julgeb isegi tuttava kaasa võtta.











See pilt on aga sellest samast puust ja kohast, millest eile õhtul üritasin pilti teha(:

A night to remember

Kell kuus oli meie selle hooaja esimene palvetunnike. Huvitav on see, et see oli ikka samasugune nagu eelminegi aasta - kohal 5 inimest:D. Aga mingis mõttes mulle just väiksema hulga inimestega meeldibki, kuid loomulikult sooviksin tulevikus kohata teisigi noori kolmapäeviti Kaljus...

Kui tunnike oli möödas ja tee saime ka ära joodud, otsustasime viiekesi (nb: Heli vahetas pärast tunnikese lõppu Joeli välja) jalutada vanalinna ja sealt edasi burksi sööma.

Üritasime võidu oma vägevate fotokatega pimeduses pilte teha:D.

See on pilt majast, mis minu jaoks oli täna ülimalt nunnu ja roosa:


Kaunis raekoda:



Ja meie Triinu fotokaga tehtud raekoja all:
ps, Iiris, vaatasin, et meie fotikal on ka olemas öörežiim ja timer;)


Enne koju jõudmist üritasin jäädvustada veel ühte kaunist puud meie maja ees, mis enamuses oli ilus roheline, aga osa täitsa punane... väga kaunis jäi ta loomulikult ka pildil(:



Kõige lõpuks sooviksin teile veel näidata oma loomingulist tööd sel õhtul. Kohe pärast selle valmis saamist hakkasin ka postitust blogisse tegema:
nb: see on siis täpsemalt minu ja Hellini ppkoolirühma kohalkäimistabel!


Üks tore päev oli täna - kooli polnud, tööd polnud... nii mõnus!


Psssst: joonestamine pole kohe kindlasti minu ala!

Espress yourself

Eile u kell 23.45 koju jõudes, kui olin mõningad pisiasjad ära teinud, siis lõpuks hakkasin ka kalju jaoks majandusavansi aruandeid tegema. Võttis oma hulk aega, aga valmis sain. Loodan, et täna ei tule kiri tagasi, et tegin kõik valesti:D. Igastahes kella nelja paiku hommikul sain magama, aga hea tunne oli, et vähemalt üks kohustus jälle kaelast ära.

Hilise magamamineku tõttu tõusin ka hilja üles - natuke enne ühte. Nii et jõudsin enamvähem normaalse tempoga kella veerand kolmesesse loengusse "Lastekaitse õiguslikud alused". Kuna see kestab kolmveerand kuueni, siis otsustasin tulla just esimese pausi ajal ära, et hiljem siis loengu ajal ei peaks üles tõusma ja ruumist välja marssima. Natuke üle poole tunni oli tööpäeva alguseni aega jäänud mul. Nii et midagi eriti asjalikku selle ajaga peale ei oleks saanud hakata.

Läksin siis trammile, mõtlesin, et tahaks midagi head ja otsustasin Vabaduse väljakul maha minna, et puhata korraks jalgu ja võtta Reval Cafest üks kakao. Esimene kord oli see mulle lausa sinna uude Reval Cafe kohta sisse astuda. Niisiis, võtsin ühe kakao, mis maksis 30.- ja puhkasin viieks minutiks jalgu. See oli mõnus, sest olin väsinud ja õues ei olnud ilm just kõige ilusam ja mõtlesin. Mõtlesin, et olin just paar päeva tagasi arvutanud, et töölt lahkudes hakkab mu päevarahaks olema just 30 krooni. Kui mõnus ja kosutav see kakao küll oli täna... Lahkusin ja jalutasin mõned meetrid tööle.

Nüüd olen tööl. Taustal käib juba teist päeva järjest üks film - hea film, küll te selle filmi ära arvate, ma usun.
Quote: "This is my house, I have to defend it".

Soe, kuid samas üksik tunne on siin olla. Võib-olla on see lahkumistunne.

Raplas

Tere, kallid!

Kuna tänane päev oli nii ilus, siis mõtlesin, et miks mitte teha üks postitus täna.
Sügis on hakanud kätte jõudma ja täna ma käisin Raplas. Pidin küll vara tõusma - lausa pool 8, aga sellest polnud lugu. Tore oli ikka Rapla minna. Sõitsin rongiga kohale, läksin jaamast liinibussi peale ning kesklinnas läksin maha. Loomulikult käisin kõik kaltsukad läbi - päris kobedad olid nagu ikka - sain ühe pluusi ja armsad jalanõud. Samuti sattusin ühe väga toreda magusapoe peale. Seal oli müügil väga palju huvitavat kraami, mis välismaalt sisse toodud ja tavapoodides pole ma neid näinud. Valik oli ka päris suur.
Siis oli aeg aga Veeraga kokku saada. Jutustasime natuke ja juba siis seadsimegi sammud notari juurde. Päris omapärane kogemus oli see.
Pärast aga läksime Veeraga kohvikusse teed ja saia sööma. Kahjuks siis oli aeg Veeral juba lahkuda. Ta kutsus mind küll enda juurde maale, aga pidin ei ütlema, sest õhtul ju noortekas.

Ja hakkasingi sammuma Rapla bussijaama poole. Tegin mõned pildid ka oma mobiiliga, et tõestada, et tõesti ikka käisin seal! Sain täitsa esimest korda bluetoothi kasutamisega ka hakkama.





Jalutades Kanepi poole, tundsin, et täna on õhus armastust. Tore oli kodumaja juures näha ka nooremas eas meest, kes toitis hulkuvat kassi - neid on meil maja ligiduses hulganisti.

Saadan teile läbi õhu armastust täna!

Armastusega

Tanel kinkis mulle täna eesli, kellele nimeks panin Jussi. Jussi on vääga suur ja vääga pehme. Just selline, keda olen tahtnud endale seltsiks, kui tunnen ennast üksikuna.

Aitäh sulle, Tanel - armastan sind vääga!

PS: Tegelt tean küll, et väga kirjutatakse ühe ä-ga:).

Lihtne

Siit tuleb mu lihtne postitus.

Olen hetkel tööl. Niisugune tuim on olla. Ei taha eriti ägedatele asjadele mõtelda, sest ma ei saa neid teha. Kuid siis jällegi mõtlen, et mis jama ma ajan. Saaksin küll teha, mida tahan - sõpradega hängida, Tanelile külla minna, raamatuid lugeda, päikese käes jalutada and the list goes on.
Mina aga ei tee, mida tahan, vaid muretsen õppimise pärast või teine variant, et õpin. Ma nii väga tahaksin, et ma lepiksin ka lihtsalt eksamist läbisaamisega. Aga võta näpust, alateadvus nõuab rohkemat (A või B, boonuseks stipp, cum laude jne). Kuigi samas, ma eriti suur õppija ei ole. Eksamiks ma hakkan alati õppima eksamieelneval õhtul (hilisõhtul enamasti) ning ma alati vaatan, et ikka korralikult magada saaksin.

Aga, võib-olla homme suudan ma murda iseenda needuse, sest selleks eksamiks ei oska ma eriti õppida, mis homme tuleb, ja eriti ei taha ka (materjaliks ainult nimed, teooriad, loetelud - ei midagi loogilist, mida meelde jätta, nii et milleks vaimu koormata), eks näis, mis saab. Mingil määral ma loodan, et saaks mingi C või D, sest siis edaspidi mind enam äkki ei huvita, mis hinded järgmistel semestritel tulevad. Aga kui õnne peale peaks ikkagi B tulema, milles ma küll väga kahtlen, siis ma ikka sisimas tahan liiga palju.

Olen ikka imelik küll. Teistel on palju suuremad mured kui mul. Tahaks neid pigem aidata ja nende tuju paremaks teha, mitte tööl passida ja õppida. Kuid õnneks teisipäevaks on kooliga finito. Siis algab minu jaoks suvi (tööst vabadel päevadel).

Täna ma ps-e ei kirjuta, aga tahan mainida, et ootan ikka väga suve ja Balchyocat (loodan, et saan tööpäevad ära vahetatud selleks ajaks:P) ning seda ka, et Mariie Piirla on üks väga armas ja tubli tüdruk. Ma ei saa aru, kuidas ta nii hea mulje suudab jätta, nii pisikese ajaga. Aga jah, tahaksin temaga aega veeta, eks Balchyocas saab.

Ahjah, ja seda ka, et minu õed on väga lahedad ja issi-emme ka.
Elu on ikka suurt ilu täis, Jumala looming võrreldes inimeste omaga, on lausa võrreldamatu.

Eurovisioon

Paneksin siia kirja siis oma suuuuuureed lemmikud, mis mulle meelde jäid. Poolfinaali ma suureks kurvastuseks ei näinudki - töötama ka ju peab, eks.

UK


Norra


Bosnia&Hertsogovina


Tegelt mulle meeldisid natuke ka Portugal ja Venemaa isegi, aga top3 ei mahtunud siiski:D.

Märkimisväärsed olid ka tuk-tuk-tuk'i, sakise ja hora laul. Nalja peab ka ju saama.

PS: Päris toredad pulmad olid ka laupäeval.

Aulised

Sõites eile koolist tööle, tuli trammi peale üks vana mees. Wow, ta tundus nii tore. Nägu oli täis sellist lahkust, tarkust, kogemusi... Mõtlesin siis sellele, millest just Isiksusepsühholoogia loengus räägiti - viimased loengud on meie õppejõud käsitlenud erinevaid vaimsete võimete teooriaid. Viimane suurim uuendaja sellel alal oli Raymond B. Cattell, kes jagas intelligentsuse kaheks:

1) fluid intelligence - teadmistest sõltumata

2) crystallized intelligence - sõltuv omandatud teadmistest


Ehk siis, gf on inimesel kõige kõrgem 20ndates eluaastates, siis ta on kõige taibukam ja suudab kõige paremini avastada seoseid ühikute vahel. gc aga kasvab aeglaselt kuni 60.-70. a-ni.


Nii ma siis imetlesin toda meest...



Teate, mind on alati tõmmanud kuidagi gerontoloogia poole. Vanad inimesed on kuidagi väga põnevad ja neil on alati nii palju jutte rääkida:).


Ning teate mis veel - varsti on ka minu isa vana, hetkel veel ta 64, aga ikkagi väga tark. Ema mul 54.


PS: Eile oli mu vanemate hõbepulma aastapäev. :)

PS2: g on vaimne energia, füsioloogiline alus, sünnipärase andekus üldmäär, konstantne suurus. Ning peastarvutamine ei näita vaimset võimekust, nagu paljud arvavad. Kõrge g on neil, kes oskavad leida reeglipärasusi rasketes arvuridades, verbaalseid seoseid, täita puuduvad lüngad...

PS3: Nädala pärast on üks mu õdedest abielunaine.

PS4: Pilt on pühendusega Marele.

Päev iseendaga

1. mai






Maikuu on nimetatud Kreeka jumalanna Maia järgi, keda seostatakse Rooma aja viljakuse jumalannaga, Bona Deaga, kelle pidustusi peeti maikuus.

Maia oli Kreeka mütoloogias vanim Atlase ja Pleione seitsmest tütrest. Teda ja tema õdesid tihti kutsuti mägede jumalannadeks. Maia oli vanim, kõige kenam ja häbelikum.

Ilus päev!

Nagu lubatud

PS1: Täna saab otsa aprillikuu ja sellega ka mu lubadus, et kirjutan iga järelejäänud aprillikuu nädal vähemalt kolm postitust blogisse. Ning ma saingi hakkama, polnud see ju raske tegelt. Tõenäoliselt oleksin nii või naa nii palju kirjutanud, aga kes teab. Iial ei tea, mis oleks olnud ju. Aga nüüd ma saan Joonatanilt kingitused Hiiumaalt ja Lätimaalt - umbes stiilis Hiiumaa vett ja Läti mulda, kuid iial ei või teada:). Igastahes kingid mulle meeldivad, olgu need mis tahes, peaasi, et tehtud südamega.
PS2: Sain räägitud täna Nuutsaku inimesega ja KNL2009-suvi toimub enamikus ajas kogudusega koos. Ehk siis kolmapäeva õhtust pühapäevani, sest nii enne kui ka pärast laagrit on kõik ajad kinni. Aga usun ja tean, et see laager saab olema õnnistuseks ja mulle väga meeldib meie Kalju koguduse suur pere. Kahju ainult, et ma alati ei saa oma ülesannetega õigeaegselt tehtud ja nii nagu peab. Soovid on mul aga parimad.
PS3:Ma olen nõrgaks muutunud. Viimased neli tööpäeva pole ma suutnud ühte ust kinni keerata. Ühe nõksaku suudan suure vaevaga keeratud ja siis kolmel korral olen jätnud võtme sisse, et siis Andreas saaks hommikul selle lahti sealt keerata ning ühel õhtul aitas õnneks mind Kaspar, kes külastas mind, et ei peaks võtit sisse jätma järgmisele vahetusele. Ning jah, pean tunnistama, et trenni peaksin ikka tegema hakkama. Ainus asi, mis mul hetkel kasvab, on mu kõht ja joosta ka enam eriti ei jaksa. Noh, täitsa käest ära olen läinud.
PS4: Ikka armastusega kirjutatud postitus. Jumal on minu südames esikohal!

Hingelind

Eelmiseks esmaspäevaks anti minu kursusele koduseks ülesandeks leida luuletus, mis hetkel kõige rohkem räägib enda kohta, mis on minu-luuletus sellel ajaperioodil. Niisiis, kuigi ma tol esmaspäeval ei jõudnud Sotsiaaltöö ja elukaar loengusse, siis siiski ma otsisin ja lugesin ning leidsin väikese raamatukese "Hingelind" Michal Snuntilt, kunstnik Reti Saks. Ning just sellest oleksin ma loengus ette lugenud.

Sügaval sügaval kehas elab hing.
Keegi pole teda veel näinud,
aga kõik teavad, et ta on olemas.
Ja mitte ainult ei teata, et ta on olemas,
vaid teatakse sedagi, mis on tema sees.



Hinge sees,
tema keskel
seisab ühel jalal
lind. Lind, kelle nimi on hingelind.
Ja ta tunneb kõike seda, mida meiegi tunneme.



Kui keegi meile haiget teeb, hakkab hingelind mööda
meie keha igas suunas, sinna ja tänna ringi tormama.
Ja tal on väga valus.

Kui keegi meid armastab,
hakkab hingelind
väikeste rõõmsate hüpetega kekslema,
edasi ja tagasi,
siia ja sinna.

...

Kui keegi meie peale vihastab,
tõmbub hingelind endasse
ja on vait ja kurb.

Aga kui keegi meid kallistab, hakkab hingelind,
kes elab sügaval sügaval meie kehas,
kasvama ja paisuma,
kuni ta täidab peaaegu kogu meie sisemuse.
Tal on nii hea olla, kui meid kallistatakse.

Meie kehas, sügaval sügaval , elab hing.
Keegi pole teda näinud,
aga kõik teavad, et ta on olemas.
Ja veel kunagi,
mitte kunagi pole sündinud inimest,
kellel pole hinge.
Sest hing tuleb meie sisse selsamal hetkel,
kui me sünnime,
ega jäta meid maha
mitte kordagi
nii kaua kuni me elame.
Inimene hingab teda nagu õhku
oma sünnihetkest
kuni oma surmahetkeni.


Muidugi tahate nüüd sedagi teada saada,
millest hingelind on tehtud.
Oh, see on imelihtne.
Ta on tehtud paljudest laegastest.
Neid laekaid ei saa niisama kergesti avada,
sest iga laegas käib lukus võtmega,
mis sobib ainult talle.
Ja hingelind
on ainus, kes saab avada oma laekaid.
Kuidas?
Ka see on imelihtne:
oma teise jalaga.

...

Mõnikord võib inimene ise valida
ja linnule märku anda,
missugust võtit keerata ja missugust laegast avada.
Aga mõnikord otsustab lind meie asemel.



...

Ja võib juhtuda, et inimene on kade, ilma et ta seda
üldse oleks kavatsenud.
Ja võib juhtuda, et inimene teeb teistele halba just siis,
kui ta tahab neid aidata.
Sest hingelind ei pruugi alati sõna kuulata
ja valmistab inimesele mõnikord palju tüli.

Nüüd pole enam raske taibata, et iga inimene
erineb teistest, selle hingelinnu pärast, kes on tema sees.
Kui mõni lind avab kohe hommikul rõõmulaeka,
valgub rõõm sealt inimese kehasse
ja inimene on rõõmus.

...


Kuri lind avab ebameeldivad laekad.

Hea lind valib niisugused laekad, mis teevad head.

Aga kõige tähtsam on lindu hästi hoolikalt
tähele panna.
Muidu võib juhtuda, et hingelind hüüab meid,
aga meie ei kuule.
Kahju. Ta tahab rääkida meile meist endist.
Ta tahab rääkida meile tormidest, mis on lukustatud
tema sees asuvatesse laegastesse.

On inimesi, kes kuulavad teda sageli.
On inimesi, kes kuulavad teda harva.
Ja on inimesi, kes kuulavad teda
ainult üks kord elus.

Sellepärast tasub,
kas või hilja öösel, kui ümberringi on vaikne,
kuulata tähelepanelikult hingelindu, kes on meie sees,
sügaval sügaval meie kehas.




Mina õpin alles oma lindu tundma, temaga arvestama, teda kuulama. Ohh, nii hea tunne on, kui mu lind on õnnelik. Kuid on nii tihti kordi, kui teen asju, mis minu hingele ei meeldi.
Õpin, imestan, armastan.
Ühel päeval lendab minu lind taevasse. See talle meeldiks!

Esmaspäev

Pean kolme päevaga kolm postitust tegema, siis on limiit täidetud. Huh!

Aga... iga päev on nii omapärane ja huvitav.

*Puhkesin nutma lõuna ajal loengute vahelisel pausil kodus olles, kui lugesin artiklit sellest, kuidas vabatahtlikud tegid heategevuseks annetatud arvuteid korda.
*Kodugrupis oli seekord, et alguses ei saanud pidama, siis lõpus ei saanud vedama.
*Mõõtsin aega, et jõudsin Tiina juurest koju 10 minutiga.
*Jalutasin isa ja Maxiga õues.
*Rääkisin telefonis Taneliga 2 tundi.
*Kirjutasin blogi.
*Täna öösel kuulan ma Brian "Head" Welchi

PS: Hea uudis on see, et Tiina tegigi endale blogi - nii tore!

Teeks nii

Otsustasin, et ma ei tohi endale osta ühtegi asja enne (v.a hädavajalikke loomulikult), kui olen saavutanud endale tähtsa eesmärgi. Ärge küsige, mis see eesmärk on!

Pealegi, täna koju jõudes leidsin end ees ootamas ühe kleidi, mille ema oli mulle ostnud. Täitsa mummu ja paras! Niisiis, poole aastaga on mulle kappi juurde tekkinud 10 uut kleiti, milledest olen jõudnud kanda vaid ühte. Kõik on Margiti ja tema pulmade süü.

NB: See "Johanna komplimenteeritud kleit" EI ole kleit vaid pluus!!!!!!!



PS: Mulle väga meeldib pulmakleit filmi Mamma mia 2008 aasta ekraniseeringust!

Armasta!

"Don't go wasting your emotion!
Lay all your love on me!"