Tänase päeva veetsin kodus ja ainult kodus. Lülitasin telefoni lõuna ajal välja - ei tahtnud kellegagi rääkida. Kuulasin Damien Rice'i. Mulle aitas vist ühest korrast selle kuulamisest, siis tuli ema ja ütles, et paneksin midagi rõõmsamat. Ave, ma imestan, et sa nii normaalne oled pärast neid aegu Coldplayga.
Ülejäänud aja olen üritanud koristada. Siia oli juba tekkinud väga suur segadus. Varsti on kõik korras ning siis võin panna küünlad põlema. See on huvitav, et ma kunagi ei taha küünlaid põletada, kui kuskil on sassis. Aga kui kõik on korras, siis on hea istuda ja vaadata, kuidas väikesed tulukesed on mööda tuba laiali.
Mõtlesin, et samamoodi on ka mu eluga. Kui kõik on korras, siis on niiiii hea lasta oma tulel särada. Särada kõigile! Oleks oma elu korrastamine vaid sama lihtne kui toa koristamine.