Eelmine neljapäev sain eksamitega ühele poole. Kuna üsna edukalt sain need tehtud, siis tähistamiseks astusin ka loomulikult Viru keskusest neljapäeva õhtul läbi. Käisin küll päris mitmest poest läbi ja hoidsin värisevate kätega peos mitmeid ilusaid asju, siis siiski võtsin jõu kokku ja asetasin riided tagasi. Lahkusin keskusest vaid uue rahakoti, toidukoti ja koerašampooniga.
Neljapäeva õhtul võtsingi Maxikese käsile ja tõstsin vanni.
Esimene pilt on siis sellest, kus Maxi ootab alles pesu.
Teisel pildil on Maxi juba puhas poiss ning käsil on kuivatamine.
Teate, võib-olla on asi selles, et õed on kodunt läinud ära kaugele maale, aga ma ei oska kirjeldada, kui kallis võib üks loom mulle olla. Maxi on minu üks parimatest sõpradest kindlasti. Mõni võib arvata, et ma olen imelik, et koer nii tähtis saab olla. Aga ma olen pool oma elust temaga ju ometi üles kasvanud. Ning kui öeldakse, et kui sa tunned end nii üksiku ja kurvana, et ainuke, kelle poole pöörduda veel saad, on Jumal. Siis Jumala kõrval on mul olemas ka Maxi. Maxi vaatab mulle otsa ja kallistab mind alati, kui vajan seda.
Ning teate mis ka veel, kui temast pilti teha, siis ta alati rabeleb ja raske teda pildile saada. Aga kui hakata lugema üks-kaks-kolm, siis kohe ta saab aru, et miski teoksil ja vaatab kaamerasse.
Laupäeval sõitsin ma Haapsallu. Tagasi jõudsin sealt alles täna. Mulle väga meeldib Haapsalus olla, seal on alati rahulik ja puhata saab korralikult.
Täna õhtul käisin jällegi Kaljus - thjkoosolek oli seal. Koju jõudes hakkasin tegema midagi, mida olen juba ammu planeerinud. Panin voodipea kohal olevale seinale üles pildid raamides ja roosid ka, mis varem seal niisama rippusid. Nüüd saan iga kell oma kalleid ka sealt vaadata.
Aga nüüd ma lähen magama, sest homme hommikul sõidan Tartusse. Tagasi tulen sealt alles reede hommikul. Nii et kohtumiseni!
