Sõitsin mingi aeg tagasi emaga bussis nr 26 ja vaatasime bussi üles pandud kleepsu.
Selle peale ema ütles: "Seda peaks kindlasti Margitile näitama ja meelde tuletama. Ta meil ju nii hajameelne!"
PS: Minu viimase tööpäevani on 28 päeva (sh tööpäevad neist on ainult 10, sest nädal aega võtan ma ka õppepuhkust)
PSS: Homme lähen Haapsallu ja laupäev-pühapäev veedan noortetiimiga Hiiumaal. Loodan, et Mare käest väga pragada ei saa. Ta mul ju ülihoolitsev.
Käisin emaga täna Tabasalus. Eesmärgiks oli Osvaldi kohvikut uudistada. Väga ilus päikseline päev oli. Nii palju on muutunud, kuid paljuski on ikka see sama väike kohake. Toidupood on muutunud babybackiks ja juurde on kerkinud säästukas ja rimi.
Tegin ka natuke pilte. Eriti palju ei olnud, mida pildistada, aga midagi ikka.
Mustika Keskus võib juriidilistel põhjustel lahti olla ka terve aprilli. Täpset sulgemiskuupäeva ei ole võimalik öelda, sest asi on juristide lahendada hetkel. Kirjutangi nüüd selle eesmärgiga, et teada saada teie mõtteid.
.........
Mai, Sinu soov oli saada kiirelt koondatud. Kas oled nõus ka aprillis töötama (kasvõi osalise koormusega) või millised on Sinu plaanid?
Eile olid valimised, nii ilus päev. Sain aega veeta Taneli ja vanematega. Läksin valimistelt küll otse tööle, aga vanemad saatsid mind trolli peale.
Jutt läks selle peale, millal meid, lapsi, eostati. Nimelt Margiti päeva teavad nad kindlalt - naistepäev. Minu kohta nad nii kindlalt ei tea. Kuid ema ütles järgmist: "Sina oled lastest kõige vitaalsem olnud. Nagu keegi ülalt oleks tahtnud sind siia maailma." Nad ei planeerinud mind saada ja kõikide näitajate järgi ei oleks mu elu pidanud alguse saama, kuid sündisin siiski - 2 kuud isegi oodatust varem. Ning ema jätkas: "Ja vaata, millise suure kingituse me sinu näel saime."
Ma ei mõista, miks osad võtavad seda kurbusega, kui vanemad polnud neid planeerinud. Mind ei häiri see üldse. Seda enam ma tean, et minu koht on siin maailmas, keegi kõrgemalt planeeris seda.
Täna oli hea ja õnnistatud noortekas. Siim tunnistas jällegi, seda on alati nii rõõm näha. Noortekas sai läbi, chill ja koristamine algas. Kuidagi juhtus jällegi nii, et mina olin see, kes tolmu imes ehk siis olin viimane, kes noortetoast lahkus. Selle aja peale olid kõik juba Kaljust lahkunud ning allesjäänud olid minemas Dani autoga koju.
Nagu enamik teist teab, siis olen viimasel ajal natuke pidanud võitlema üksindusega seoses sellega, et peaaegu kõik mu lähedased on Tallinnast ära läinud ja mul endal pole aega, et luua uusi lähedasi suhteid. Nii et ka seekordne Kaljust lahkumine tahtis meelde tuletada seda üksindustunnet. Kuid kui see üksindustunne tahtis juba mu südamesse pesa hakata punuma, otsustasin, et ei, ma ei ole kurb, tänane õhtu oli nii rõõmustav ja mõtlesin minna proovida õnne buss 3ga kojuminemist. Jõudsin peatusesse ja seal oli ootamas Maarja ning vähem kui minuti pärast tuli juba ka buss. Ning teate, kuigi see võib tunduda pisikese asjana, tundsin ma selle läbi, kuidas Jumal kandis minu eest hoolt - ma ei pidanud üksinda koju minema. See on tõeliselt hea tunne, kui tean, et Jumal kannab mind oma peopesa peal.
Kui koju jõudsin, olid vanemad juba magama minemas. Kallistasin neid. Nemad armastavad mind tingimusteta ning mina neid samuti.
Tehes arvutis windows media playeri lahti, hakkas mängima järgmine tasuta saadud lugudest. See just kinnitas seda, millest olin mõtelnud.
